Назад к книге «Öösised kirikulised» [Friedrich Reinhold Kreutzwald]

??sised kirikulised

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

??sised kirikulised

??SISED KIRIKULISED

Minu suurisa onupoeg elanud noormehep?lves ?he kiriku ligidal talus, mis talvel, kus tee k?lmetanud sood m??da k?is, neilt t?ie kahe versta kaugusel ei olnud. ?hel j?ululaup?eva ?htul heitnud pererahvas aegsasti puhkama, sest et nad esimese p?ha hommikul vara tahtnud ?les t?usta ja kiriku minna, kus sel p?eval jumalateenistus tulevalgel peeti. Peremees ?rganud k?ige esiteks unest, l?inud ukse ette ilma vaatama ja n?inud kiriku aknad tulevalgest juba l?ikimas. Tuppa tagasi minnes kihutanud ta pererahva magamast:

„T?uske ?les, meie oleme kauaks viibinud; k??nlad s?titatud kirikus juba p?lema.“

N??d olnud pererahval tuline kiirus taga, k?ik karanud asemelt, pesnud silmi, ajanud riided selga, ja nooremad l?inud sedamaid jalgsi minema, seni kui teised hobuseid rakendanud ja neile kannule s?itnud. K??nlatulest valgustatud kirik seisnud kui ehitud neitsi neil teejuhiks eel, sest et udune ilm palju t?hevalgust silmade ette ei andnud.

Ligemale j?udes tunginud kirikuliste lauluh??l neile vastu, ehk k?ll laulu viis natuke v??ras paistnud. Kiriku uksed seisnud laiali ja kirik n?htud tungil rahvast t?is, aga mitte ?htainukest hobust polnud kiriku ligidal n?htaval. Mehed astunud eel, lootes tungimisel veel kuskilt paika leida, naisterahvad k?inud nende j?rel.

Kui mehed parajasti kiriku ukse ette j?udnud ja jalga ?le l?ve tahtnud t?sta, vaikinud lauluh??l ja k??nlad kustunud ?kitselt ?ra, misl?bi kirik ?hekorraga kottpimedaks l?inud. ?ks v??ras mees tulnud kiriku ukse peal neile vastu ja ?telnud: „Teil, p?ha veega ristitud rahval, ei ole siin praegu midagi tegemist! N??d on meie kirikuaeg; teie jumalateenistus algab vast hommikul!“ –