Willandi laulik

Ado Reinvald

Ado Reinwald

WILLANDI LAULIK.

Tartu: W. Gläser, 1872

Keeleliselt muutmata

E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu. ISBN 978-9949-530-66-3 (epub)

E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv” raamatukogu.

Tehniliselt toimetanud Гњlle Kaart

Kaane kujundanud Mari Kaljuste

Teostanud OГњ Digira (http://www.digira.ee/)

В© Kultuuriministeerium

Eesti Kirjandusmuuseum

Tartu 2014

Annetuseks.

Siin, kus enne helisenud

Taaralaiste laulu heal,

Wanemuine sГµrmi pannud

Kalli kuulja kandli peal’;

Siin, kus wГµidu laulu kГµla

TuuleГµhku elustand,

Keda hiljem pilwe Гµla

Auule tarkus’ taewa kand;

Siin, kus Taara mäe peal tõtas

Kuulma kuldseid kudusi,

TГµstab tamme metsa nukas

Arglik laulik lugusi:

Kelle heale eemalt mat’wad

Tuule maru mГјrinad,

Kellel’ siit ja sealtpoolt tõtwad

Ehmatajad, koledad. –

Kuule siis mo häält, oh kuule,

Eesti rahwas, isa maa!

SГјda hГµiskab laulab, sulle

Läbi metsa kohina.

I. Mitmesugused laulud.

Isa maale.

Mo armas Eesti isamaa!

So auu ma tahan kuulut’da,

Sest sinus olen sГјndinud,

Ka suureks kaswan’d kõndinud;

Kui silmad eesmalt lahti tein’d,

Siis sinu taewa walgust näin’d.

Mo armas, kallis isamaa.

Mo armas Eesti isamaa!

Kuis wõib üks laps sind unust’da

So armo olen joonud ma

Ju sisse ema piimaga;

Kui noore põlwe elu teel –

Nii rõõmustad mind täna weel.

Mo armas, kallis isamaa.

Mo armas, kallis isamaa,

KГјl ilus, kaunis oled sa!

So lehtis metsad kuhawad,

So aasud haljad ilusad,

So päike paistab heledast,

So linnud laulwad ilusast,

Mo armas, kallis isamaa.

Sa armas kallis isamaa

Ei lapsi saalis kaswata,

So tГјtred siiski ilusad,

Kui puna roosid Гµitsewad!

So poead prisked, tugewad,

Ehk rasked tööd kül tegewad,

Mo armas kallis isamaa.

Mo armas kallis isamaa,

NГјГјd elad rahu randas sa!

Sind warjab Wene kotka tiiw,

Sul kaitsejaid kui mere liiw:

Sest kaugel jääb sult waenuga

KГµik sГµa mГјrin kurnaga

Mo armas, kallis isamaa.

Oh hГµiska, hГµiska, isamaa!

Auu „Aleksandril” lõpmata!

Ta suured tГјkid, tugew raud

KГјl liimiwad kГµik riigi praud.

Et waenlane ei sisse saa

Meil kallist rahu rikuma,

Mo armas kallis isamaa.

Ei armsamat, kui isamaa

Ma taewa alt sa leidama!

Sa kannad, katad, toidad mind,

Mul hauda teeb ka sinu pind.

So pГµrmust ilma sГјndsin ma,

So pГµrmu poen ma puhkama,

Mo armas kallis isamaa.

Oh armas Eesti piireke,

Kui taewa koidu wiireke!

Mul paista elu Гµhtul weel,

Kui paistsid wara kätki teel.

Siis kata, kallis Maarja maa,

Mind oma pehme mullaga,

Mo armas, kallis isamaa.

Palumine.

Paista mulle, lahke päike!

Г–Г¶ilm warjab waarikuid.

Lahuta neid pilwe käike,

Mis siin kГјlmendawad suid.

Sõua põrgu wärawalta –

Kallis Kalew, koeu sa!

Ammu sind ju wangi maalta

Ootab ohkel isamaa.

Sinu armsat Гµnne aega

Leinab suur ja weikene!

Aeg, kus sind sai wiidud taewa,

LГµpetas meil priiuse.

Wana isa, ise tarka,

Taara, taewast kuule sa!

Anna Manal seda märka:

“Peasta Kalew kütkesta.“

Une nägu

Ma seisin unes kõrgel mäel,

Sealt waatsin taewa piiredel;

Seal paistis meres kaareke,

Kui roheline saareke.

Seal saarel ’polnud sarwikuid,

Ei mingi kisk’jaid elajaid.

Ma leidsin Mammutide luid,

Sest tundsin, – wanast olnud neid.

Seal kuld’sed kägud kukusid,

LГµid hГµbe linnud lugusid,

Seal haljendasid tamme puud,

Seal rõõm ja rikus andsid suud.

Seal jooksid klaasist allikad

Ja niisutasid lille maad,

Sest kaswid kuller kГµllakad

Ja eller pärlid ilusad.

Ei kuulnud ma seal riisujaid

Ei mure nutu kahinaid,

Sest Гµigus walitses kui mГµek

Arm, heldus pГµles nii kui leek.

Kes on siin saarel kuningas,

Sell’ ilusal maal isandaks?

Mul anti nГµnda seletus:

“Meil Kalewala walitsus.“

Seal mäe peal seisin kaua ma

Ja