Pilgud ette. Arengufondi mГµtteraamat 2013
TГµnis Arro
Kristjan Lepik
Pirko Konsa
Margo Kokerov
Meil on hea meel tuua lugejani mõned valitud mõtted Eesti majanduse tuleviku teemadel. Osad neist on mõeldud ja kirja pandud meie endi, teised meie koostööpartnerite ja mõttekaaslaste poolt. Loodame, et ühiste kaante vahel pääsevad need mõjule, kasvavad suuremaks ja aitavad niiviisi Eesti elu edenemisele kaasa.
Pilgud ette:
Arengufondi mГµtteraamat 2013
TГµnis Arro, Kristjan Lepik, Pirko Konsa, Margo Kokerov
ISBN 978-9949-9405-3-0 (epub)
ISBN 978-9949-9405-4-7 (kindle)
(http://www.arengufond.ee/)
Saateks
Meil on hea meel tuua lugejani mõned valitud mõtted Eesti majanduse tuleviku teemadel. Osad neist on mõeldud ja kirja pandud meie endi, teised meie koostööpartnerite ja mõttekaaslaste poolt. Loodame, et ühiste kaante vahel pääsevad need mõjule, kasvavad suuremaks ja aitavad niiviisi Eesti elu edenemisele kaasa.
Head lugemist ja kaasamõtlemist. Kaasa rääkimine on samuti tervitatav - selleks palume külastada meie veebi, kus siinseid ja muidki mõtteid edasi arutada ja arendada saab.
TГµnis Arro
Eesti Arengufondi
Juhatuse esimees
www.arengufond.ee/motteraamat (http://www.arengufond.ee/motteraamat)
(http://www.arengufond.ee/)
Sten Tamkivi on ettevõtja USA riskikapitaliettevõttes Andreessen Horowitz. Aastatel 2005−2012 juhtis Sten Skype’i Eesti esindust. Ta on olnud president Ilvese nõunik infotehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse küsimustes. Sten on õppinud Tartu ülikoolis ja Stanfordi ülikoolis.
Mis oleks kui...
Mis oleks, kui rahva ja riigina jätaksime enda eesmärkidele rohkem hulljulget lõtku sisse, küsib Sten Tamkivi. Annaksime üksteisele ruumi katsetada ja ebaõnnestuda, peaasi, et suund on see, milles kokku leppisime?
Sten Tamkivi Andreessen Horowitz
Neile, kelle lapsepõlv on möödunud Eestis, on Rudyard Kipling tuntud eelkõige haaravate Mowgli juttude poolest. Aastal 1895 kirjutas see Briti nobelist aga ühe tähelepanuväärse luuletuse „If-- (http://en.wikipedia.org/wiki/If%E2%80%94)” (ilmunud kogumikus „Rewards and Fairies (http://en.wikipedia.org/wiki/Rewards_and_Fairies)”, 1910). Luuletuse algseks adressaadiks oli Kiplingi poeg John, ning kuigi sellest kujunes viktoriaanliku stoitsismi sümbol ja üks saareriigi eneseuhkuse lipukirju, peaks see tekst olema vist osa iga riigimeheks pürgija sissejuhatavast koolitusest, sõltumata tema riigist ja rahvusest.
Muuhulgas on luuletuses read:
Kui suudad unistada sa в€’ langemata unelmate orjaks;
Kui suudad mõelda − ilma et neist mõtteist eesmärk saaks.
See luuletus meenus mu abikaasale, kui rääkisin talle, et kavatsen kirjutada siinse essee eesmärkide seadmisest. Mulle tundus, et tema (ja algselt Kipling) tabasid naelapea pihta. Nimelt on mul süvenenud veendumus, et me ei oska endale Eestis sõnastada ilusaid, kaasahaaravaid ja inspireerivaid eesmärke. Ei siis, kui räägivad endale toetust otsivad parteid, ega ka siis, kui keegi neist pääseb kogu riiki juhtima.
Reaalsust ei saa käsutada, vaid võrgutada
Eesmärk, teatavasti, peab alati olema parasjagu suurem kui elu. Niipalju suurem, et see oleks neile, kes peavad selleni jõudmiseks kõvasti rügama, piisavalt palju parem kui tänane reaalsus. Samas siiski märku andes, et sihitav mäetipp on küll kõrge, ent suure tõenäosusega jõuab enamik pärast pingutust sinna eluga kohale. Vastasel korral võib juhtuda, et osa või lausa enamik ei viitsi teele asudagi.
Mäetipp on siinjuures üks liiga ilus (ja sestap ülekasutatud) metafoor, sest tal on kaks haruldast omadust korraga: ta on ühtaegu peaaegu kättesaamatult kõrgel, aga samas on täpselt teada, kus ja kui kõrgel ta on. Teisisõnu, see eesmärk on nii inspireeriv kui ka mõõdetav. Väljaspool alpinismi, olgu siis äris või riigielus, kipub aga olema nii, et inspireerivus ja mõõdetavus on tavaolukordades teineteist välistavad mõisted. Range konkreetsuse puuduste kohta on öelnud hästi Stanfordi ülikooli itaalia keele professor Robert Harrison Macchiavelli-teem