Sihtmärk
Stella Cameron
Peaaegu kaks aastakümmet tagasi juhatas üks karismaatiline Colini-nimeline mees San Franciscost põhja poole jäävas eelmäestikus elust kõrvaletõmbunud kogukonda, kes pidid elama vabana materialistlikest kaalutlustest.Selle asemel muutis Colin Pelgupaiga ühishauaks, viies täide plaani oma jüngrid kõrvaldada. Siiski õnnestus kolmel lapsel ta sõrmede vahelt välja lipsata ja Colini saladustega põgeneda. Praegu elavad Nick Board ja tema kaks kaunist õde, kes pääsesid koos temaga, vaikselt väikeses Pointe Judah linnakeses Louisiana osariigis. Aga kui Pelgupaigas avastatakse surnukehad, on sõbrad minevikupainajate sunnil sunnitud avalikkuse ette astuma.Et ellu jääda, peavad nad alati olema sammu võrra eespool mehest, kes oli oodanud nende paljastamist.
Stella Cameron
Target
2007
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Enterprises II B. V./S.à .r.l.-le. Kaanekujundus pärineb Harlequin Enterprises II B. V./S.à .r.l.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Jana Kuremägi
Korrektor Inna Viires
В© 2007 by Stella Cameron
Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2017 Kirjastus Ersen
® ja TM litsentseeritud kaubamärgid kuuluvad Harlequin Enterprises Limitedile. Kaubamärgid, mis on tähistatud märgiga ®, on registreeritud Eestis ja/või Siseturu Harmoniseerimise Ametis või mõnes muus riigis.
Raamatu nr 10033
ISBN (ePub) 978-9949-20-397-0
Kirjastuse ERSEN kГµiki e-raamatuid vГµite osta Interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Julian Savoy mälestuseks
Proloog
Refuge, California. 1990
„Võta tüdrukud ja mine.”
„Nüüd kohe?” päris Nicholas. „Ja kuhu ma lähen, emm?”
„Oodake siin,” ütles ema Murielile ja Enale ning viipas Nicholasele, et see järgneks talle haagismaja tagaossa, kus tema ja Colin magasid. „Mina lähen esimesena. Siis võtad sina Murieli ja Ena ning lähed bussi peale.”
Colin Fox juhtis kolmekГјmne nelja liikmelist PГµhja-California kommuuni, kus Nicholas oli veetnud pГµhilise osa oma elust.
Nicholas meenutas vana koolibussi, mille Colin oli nende grupile toonud kaua aega tagasi. Colin oli koos teiste meestega enamiku istmeid välja võtnud ja bussi roheliseks värvinud. Nicholas teadis, mida buss „turule” vedas ja juurviljad need küll polnud. Colin oli tema ema elukaaslane, aga mitte ta isa.
„Kas sina lähed bussi enne meid?” päris Nicholas. „Miks me kõik koos ei või minna?”
„Mina ei lähegi bussi. Ma pean olema kusagil mujal.”
Nicholas ahmis õhku. „Ei,” ütles ta. Ta käed hakkasid kirvendama ning ta tõmbas need rusikasse. „Ütle mulle, mis toimub. Millal sa meile järele jõuad?”
„Ma olen sulle juba rääkinud, et see on ainuke viis teid kaitsta, kuni hädaoht on möödas.”
„Mis on see hädaoht...”
„Palun, Nicholas.” Ema kobas midagi voodi alt. „Meil ei ole aega pikemalt arutleda.”
Nicholas pani käsivarred risti rinnale ja ootas, kuni ema end püsti ajas.
Ema seisis vaikides ta ees, vaatas talle otsa, käes üks tavaline ja üks suurem turvaümbrik. „Loe seda, kui sa bussis oled.” Ta näitas Nicholasele väiksemat ümbrikku, millele oli ema suure ümmarguse käekirjaga kirjutatud tema nimi. „Sa pead neid hoolega hoidma. Ära näita neid kellelegi peale Delia Boardi Savannah’s.”
„Kas Savannah’s, Georgia osariigis?” päris Nicholas, püüdes vaevaga paanikat alla suruda. Seda kohta oli ta näinud ainult kaardil ja see oli Californiast väga kaugel. „Sa tahad, et ma sõidan meie bussiga Georgiasse naise juurde, kellest ma pole kunagi mitte midagi kuulnud?”
Mary Chance jäi teda üksisilmi vaatama ja siis pilgutas silmi. „Ei. Anna andeks, m