Abistav ?iglus. 1. osa
Ann Leckie
„Ta oli k?lmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud ?ks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komand?riks. Olin m?elnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.“ Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis’urna orbiidil transpordialuseks. V?imas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul ?ha suuremaks paisunud, on n??d silmitsi tugeva vastasega. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et impeeriumi praktiliselt surematu valitseja on lasknud endast teha lugematul hulgal kloone, kes k?ik on m??da ilmaruumi laiali. Kui Breq alustab oma k?ttemaksuretke, et ?iglus taas jalule seada, vallandab see ettearvamatute tagaj?rgedega ahelreaktsiooni. Ent see pole kaugeltki k?ik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks autor Ann Leckie deb??tromaan p?lvinud ingliskeelse ulme k?iki nelja t?htsamat auhinda.
Ann Leckie
Abistav ?iglus. 1. osa
Minu vanematele, Mary P. ja David N. Dietzlerile, kes ei elanud nii kaua, et seda raamatut n?ha, kuid olid alati kindlad, et kord on see olemas.
1
Koolnuhall alasti keha lebas n?oli maas, lund selle ?mber v?rvisid verepritsmed. V?ljas oli viisteist k?lmakraadi ja m?ne tunni eest oli l?ppenud torm. Lumi laius kahvatus koidus siledana, ainult m?ned j?ljeread viisid l?himasse j??plokkidest ehitisse. K?rts. V?i mida siin linnas k?rtsiks peeti.
V?ljasirutatud k?es, ?lga puusaga ?hendavas joones oli midagi kihelema ajavalt tuttavat. Oli k?ll v?he t?en?oline, et ma seda inimest oleksin tundnud. Ma ei tundnud siin kedagi. See siin oli k?lma ja erakliku planeedi j?ine tagahoov, nii kauge radchaaide ettekujutusest tsivilisatsioonist kui ?ldse v?imalik. Ma olin siin, sellel planeedil ja selles linnas ainult seep?rast, et mul olid oma pakilised asjad ajada. T?naval vedelevad laibad polnud minu mure.
Vahel ma ei tea, miks ma seda teen, mida ma teen. Isegi p?rast kogu m??dunud aega oli mitteteadmine minu jaoks ikka veel uus asi, see, et mul polnud k?ske, mida t?ita ?hest hetkest teiseni. Nii ma ei oska teile seletada, miks ma peatusin ning jalaga paljast ?lga kergitasin, et n?gu n?ha.
Ta oli k?lmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud ?ks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komand?riks. Olin m?elnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin. K?kitasin ja katsusin ta pulssi, ootasin v?himatki hinge?hu liikumist.
Ikka veel elus.
Seivarden Vendaai polnud enam minu mure, polnud minu vastutusel. Ja ta polnud kunagi kuulunud mu lemmikohvitseride hulka. Loomulikult olin ma t?itnud ta korraldusi ja tema polnud kunagi v??rkasutanud abifunktsioone ega kahjustanud mu segmente (nagu m?ned vahel tegid). Mul polnud p?hjust temast halvasti m?elda. Vastupidi, ta k?itus nagu haritud, h?stikasvatatud, heast perekonnast p?rinev inimene. Loomulikult mitte minu suhtes – mina polnud inimene, ma olin midagi varustusest, osa laevast. Aga ma polnud temast kunagi eriti hoolinud.
Ma t?usin ja l?ksin k?rtsi. Seal oli h?mar, valged j??seinad olid ammu kattunud tahma v?i millegi hullemaga. L?hnas alkoholi ja okse j?rele. Baaripidaja seisis k?rge pingi taga. Ta oli kohalik: l?hike ja paks, kahvatu ja suurte silmadega. Kolm klienti l?sutasid m??rdunud laua ?mber istmetel. K?lmale vaatamata kandsid nad ainult pikki p?kse ja vateeritud s?rke – Nilti sellel poolkeral oli kevad ja nad nautisid sooja ilma. Nad tegid n?o, nagu ei m?rkaks mind, kuigi olid kahtlemata n?inud mind t?naval ja teadsid, miks ma sisse astusin. T?en?oliselt oli ?ks v?i rohkem neist asjaga seotud; Seivarden polnud seal v?ljas kaua olnud, muidu oleks ta juba surnud.
„Ma ??rin kelgu,” ?tlesin, „ja ostan h?potermia komplekti.”
?ks klientidest itsitas mu selja taga ja ?tles pilkavalt: „Kas pole karm plika?”
P??rdusin, et teda vaadata, ta n?gu uurida. Ta oli pikem kui enamik niltilasi, aga niisa