Salam?rtsuka teekond II osa
Robin Hobb
Regali k?est napilt eluga p??senud Fitz j?tkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud M?estiku kuningriigi metsikutesse m?gedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia t?ide oma saatus Valge Prohveti Katal?saatorina. Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud k?ik oma v?ed M?estikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile j?udmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on j?etud punalaevade r??stata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna k?las on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese t?trega, kellest on n??dseks saanud ainus Farseeride p?rija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja m?rtsukad on neil juba j?lil.
Robin Hobb
Salam?rtsuka teekond II osa
V?ga reaalsele Kat Ogdenile,
kes ?hvardas v?ga v?ikesena suureks kasvada
ning saada steppivaks,
vehklevaks,
dzuudot valdavaks
filmit?hest
arheoloogiks
ja Ameerika ?hendriikide presidendiks
Ja ta l?heneb ehmatavalt selle nimekirja l?pule
?rge kunagi pidage filmi raamatuks
XXI
VASTASSEISUD
Diplomaatiat v?iks sama h?sti nimetada ka saladustega manipuleerimise kunstiks. Mis kasu oleks ?hestki l?bir??kimisest, kui kummalgi poolel poleks saladusi, mida jagada v?i varjata? Ja t?pselt samav?rd, kui see on t?si kuningriikidevaheliste kaubanduslepingute puhul, kehtib see ka abieluleppe kohta. Kumbki pool teab t?pselt, kui palju ta on valmis teisele poolele andma, et oma tahtmist saada – ja manipulatsioonil selle salateadmisega p?hinevadki k?ige raskemad kokkulepped. Pole ainsatki tegevust inimeste vahel, milles saladustel ei oleks oma roll, olgu tegu kaardim?ngu v?i lehmam??misega. Eelised on alati selle poolel, kes oskab kavalamalt otsustada, milline saladus avaldada ja millal. Kuningas Shrewdile meeldis ?elda, et pole suurimat eelist kui teada oma vaenlase saladust, kui too usub sind sellest teadmatuses olevat. Ehk on see k?ige s?gavam saladus ?ldse, mida teada.
J?rgnevad p?evad polnud minu jaoks mitte p?evad, vaid katkendlikud ?rkvelolekuperioodid, millesse oli pikitud hubisevaid palavikuunesid. Kas oli mu p?gus vestlus Narriga l?plikult ?ra kurnanud mu viimsed j?utagavarad v?i siis tundsin ma end l?puks piisavalt turvaliselt, et vigastusele alla vanduda. Ehk m?lemat. Ma lebasin voodis Narri kolde l?hedal ja tundsin haletsusv??rset tuimust – kui ma ?ldse midagi tundsin. Pealtkuuldud vestlused t?risesid vastu mind. Arusaamine oma olemise armetusest kord tekkis, kord kadus, kuid Verity tule minu juurde, tule minu juurde oli alati ligi nagu trummil??gid, mis andsid mu valule r?tmi. Teised h??led palavikuh?mus tulid ja l?ksid, aga see oli p?siv.
*
„Ta usub, et see oled sina, keda ta otsib. Ja ka mina usun seda. Ma arvan, et sa peaksid ta vastu v?tma. Ta on Valget Prohvetit otsides tulnud pika ja vaevalise tee.” Jofroni h??l oli vaikne ja m?istlik.
Kuulsin, kuidas Narr raspli kolksatusega k?est pani. „Sel juhul ?tle talle, et ta eksib. ?tle talle, et ma olen Valge Lelumeister. ?tle talle, et Valge Prohvet elab t?navat pidi edasi, vasakult viies uks.”
„Ma ei hakka teda narrima,” vastas Jofron t?siselt. „Ta on sind otsides r?nnanud v?ga pika maa ja kaotanud k?ik peale elu. Tule, oh p?ha. Ta ootab v?ljas. Kas sa ei v?iks temaga kas v?i pisut k?nelda?”
„Oh p?ha,” norsatas Narr p?lglikult. „Sa oled liiga palju vanu k?sikirju lugenud. Ja tema samamoodi. Ei, Jofron.” Siis ta ohkas ja leebus. „?tle talle, et ma r??gin temaga kahe p?eva p?rast. Aga mitte t?na.”
„V?ga hea.” Jofron ei kiitnud seda ilmselgelt heaks. „Aga temaga on kaasas veel keegi. R?ndmuusik. Ma ei usu, et temast niisama lihtsalt lahti saab. Ma usun, et too otsib teda.”
„Ah, aga keegi ei tea, et ta on siin. V?lja arvatud sina, mina ja ravitseja. Ta tahab, et ta j?etaks m?neks ajaks rahule, kuni ta paraneb.”
Liigutasin suud. P??dsin ?elda, et soovin Starlingit n?ha ja et tema minemasaatmine pole kindlasti minu soov.
„Ma tean seda. Ja ravitseja on endiselt Seedrim?el