Uued orjad
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1909. aastal kirjutatud naljajutt.
Eduard Vilde
Uued orjad
UUED ORJAD
Pargital, 23. aprillil 1907.
J?rip?ev. V?ga t?htis j?rip?ev. Suur ajalooline p??rip?ev. Eesti moonamehed ja kantnikud Pargita pinnalt p?hitud – sada sarvikut neile teele kaasa! Vol??niast ja Volga ??rest tellitud saksa suguvennad p?rale j?udnud – jumala ?nnistus nendega ja nende naiste ning lastega!
Kui ma m?tlen, m?herdustest krantsidest ma n??d lahti olen, siis t?stan t?nades kaks k?tt taeva poole! Laisad, ahned, vastased. T?namatud ja truudusetud. Ei jumalakartust; ei saksa-austamist. Muudkui palka mehed n?udma ja ?igusi! Nagu poleks vemmal niisuguste paras palk ja ?igus! Karda raipeid pealegi. Ei tea, mis kurja n?u peavad. Nad ju s??rased ?lek?te l?inud p?ikpead, et sellestki aru ei saa, et ori peab igas asjas leivavanema poole hoiduma, kui ta tahab paremale j?rjele j?uda. Saavad sihukesed tulevikus t?esti ?igusi – mille eest Issand hoidku! – kes peab meid siis seadusetegijaiks valima? Eks me ole juba n?inud. Ei peremeeski, kus siis veel kandimees ja moonamees! Tume on meie olevik, veel tumedam tulevik. Seep?rast edasi ajakohasel uuendusteel: oma rahvas Baltimaale, v??ras v?lja! Enne moonakad ja kantnikud, siis jumala abiga ka rentnikud, haamrialused omanikud ja k?ik, kes ei ole veri meie verest ega liha meie lihast. ?ksmeelest pole meil, saksa m?isnikel, puudust, v?est ja v?imust ammugi mitte. Ma s??n kas v?i kausit?ie moonaka k?rti ?ra, kui meie kallis kodumaa m?ne aastak?mne p?rast pole saksa provintsiks saanud, kus eestlasi ja l?tlasi ainult veel nime kaudu m?letatakse. ?ks keel, ?ks meel. ?lemad valitsevad, alamad alistuvad. Leivavanem k?sib, teenija teeb. Ei l?ugamist, ei vastupunnimist, ei rumalat kergenduste n?udmist. Uus ?nnelik ajaj?rk on algamas…
Muidugi ei j?tnud ma oma uusi orje tarviliku heldusega vastu v?tmata. Teretusepidu m?isas. S??a ja juua. Prouad, preilid, noorh?rrad, ma ise – k?ik pidul. Talupoegadega ?hes lauas. Nagu ? k s perekond. Laulsime „Saksamaa k?ib ?le k?ige“ ja l?ime klaasid kokku. Pidasin s?titava k?ne saksa truudusest, saksa virkusest, saksa emakeelest ja saksa isamaast. L?puks saksa tants minu t?tarde osav?tul Armas tunne t?itis rinda kuulda oma maa peal, enda ?mbruses n??d va laia labase eesti keele asemel saksa kultuurikeelt, ja luuleline kujutis kerkis vaimusse: naised laotavad v?ljal s?nnikut ja laulavad saksa laulu, mehed k?nnavad lauldes, ja kui h?rra l?heneb, kisuvad k?barad peast, kummardavad alandlikult ja h??avad: „Sch?nen guten Morgen, gn?diger Herr Baron!“ [Tere hommikust, armuline parunih?rra (saksa k.) – Toim.]
Olen nende v?limusega k?igiti rahul. Pikad, tugevad, prisked inimesed. Need rubivad t??d teha nagu h?rjad!.. Pagan teab, ehk v?tsin moonakaid liiga paljugi, viimaks teeksid kantnikud t?? suuremalt jaolt ?ksi ?ra? Noh, eks n?e. Kui liiga, siis tulevaks aastaks v?hendada
Muidugi ka sundijateks sakslased kaubeldud: kupjad ja aidamees; valitseja ja kirjutaja olidki saksa mehed – v?hemalt keelelt ja meelelt. Rahvuslikku vaenu t??liste ja sundijate vahel pole siis karta. Aga ka mitte vaenu peremehe ja teenijate vahel. Pole neid ju keegi ?ssitamas, sest eesti lehti nad lugeda ei oska. Tellin neile sedamaid mitu eksemplari saksakeelset „Ristirahva p?hap?evalehte“, et nende m?istlik meelsus ikka p?siks ja veelgi s?veneks… Kui Pargita asjad n??d ei edene, siis pole ?igust ega korda maailmas! Esimest korda elus panen pea nii muretult padjale nagu t?na ?htul! T?nu taevasele m?isavanemale hea n?u eest!
28. aprillil.
Tont teab – nii v?ga aupaklikud need uued orjad ei olegi. Mehed ei kummarda, naised ei tee niksu, kui saksa teretavad. Ja saksa ees seistes, saksaga r??kides – m?ts moonakal peas! Hm, natuke veider!