Jumala tahe

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1889. aastal avaldatud novell.

Eduard Vilde

Jumala tahe

Jumala tahe

Kuuendikumehe hurtsikuke Harjus, nagu neid seal palju. Ta toetub tagumise k?ljega elut?dinult kadastikuga kaetud kruusase seljandiku vastu ja on tahmane, suitsunud oma sammaldunud ?lgkatuse all, mis seisab r??mas ja turris nagu mustlase juuksed. Viltu on ta madal uks, l?ngu ta nurgad ja vajunud ta otsad, ja kaks mustavat auku – ?ks ees-, teine tagapoolses seinas – mis tahavad olla aknad, on n?ega nii paksult v??batud, et p?ikese helk saab ainult kollaka uduna hurtsiku sees n?htavaks.

Laest tolgendab tahm, seintel ta hiilgab, nagu oleksid need kivis?e kihid. Hurtsiku sisemus tuletabki s?ekaevandust meelde. Paekivist p?rand, sauega ?le potsitud, vahed kivikillukestega t?is topitud, aga siiski auguline ja roopaline, t?is k?iksugu konaraid. Ukse ees akna k?rval seisavad elatanud ja ussitanud kangasteljed, takune kangas on ?leval. Selle ukse k?rval, mis viib toast rehe alla, laiub seina ??res ?lgedega t?idetud avar poludi. Suur k?hukas ahi ruumika koldega, mis tuhka t?is, v?tab kolmanda seina??re enda alla. N?nda j??b toa keskel kolmele inimesele ruumi seista, kui nad ?ksteisele h?sti ligi hoiduvad.

Aga selles kongis elavad peremees ja perenaine, Miku ja Leeni ning vanaisa ema poolt ja vanaema isa poolt, ja veel Mari, nende neitsik. Viimane magab suviti aidas, Miku aida lakas ja Leeni vahel Mari juures, kuid talvel magavad k?ik kirjeldatud toas – viimane kui ?ks. Et puudest on suur puudus ja hagu ka v?he, siis on elamu soojus v?ga kallis: ei tohi, jumalap?rast, keegi ust praokile j?tta, ei tohi lapsed uksest palju k?ia. Aknad aga, need on «s?ndimisest saadik» n?nda seatud, et nad lahti ei k?igi. ?hk toas on siis v?rske juurdevoolu puudusel nii l?mmatav paks, et toeta kas v?i seljaga vastu.

Ka praegu on talv.

Imelik – tuba alati nii soe, et lastel s?rgid higist m?rjad, aga seal ta n??d ?gab s?ngis, see v?ike Leeni, ja kaebab kurguhaigust. Kus ta v?is k?lmetada? Jooksis k?ll palja jalu vahel tare ette lumme, nagu taotsevad lapsed; aga tuba on ju alati nii soe, ahi k?eb paar korda p?evas, nii et suits paneb silmad piserdama – kuidas v?is tulla haigus?

Nelja-aastane valgepealine lapsuke suurte jutustavate sinisilmadega – seal ta vahib n??d haledalt ja abiotsivalt ema otsa, kes istub villu kraasides s?ngi ees. Mari aga koob takust kangast, s?stik lendab edasi-tagasi, suga l??b kl?mm-kl?mm! Ja isa istub kolde ees, vitsutades piimap?tte. Ning vanaisa magab norinal ahju peal, kuna vanaema istub redeli alumisel pulgal, vahib enese ette maha ja vangutab s?gavais m?tteis vahetpidamata oma kulupead. V?ike Mikk, see aga vestab keset tuba pulki, millest ta tahab midagi teha, aga ei tea isegi, mida.

«Ema, mul on valu!»

Leeni sosistab seda, ta ei saa h??lega r??kida, ja sosistadeski t?mbub ta n?ost siniseks, nii raske on tal l?bi haige kurgu s?nu v?lja pitsitada.