Nende poeg
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1904, aastal avaldatud jutustus.
Eduard Vilde
Nende poeg
1
«Tule jumal appi, kas siis veel torni ei paista?»
Sooniste eit k?sis seda juba kolmat korda, ja niisama mitmendat korda vastas talle taat:
«Ega’s mul rohkem silmi ole kui sinul; niipea kui torn paistab, n?eme teda m?lemad.»
«Siis anna m?rale ometi piitsa, muidu j?uame sinna, kui kirik v?lja tuleb!»
«Ega ma hoost v?i l?hki ajada! Eks sa n?e, mihuke tee on!»
Aga seejuures andis ta m?rale siiski piitsa, nii et see sabaga vastu l?i ja hakkas veidi v?sinud h?ppega tasast talupojatraavi s?rkima.
Eit kohendas oma k?rget munakujulist siidm?tsi, mis suurr?ti all vankri p?rutamise t?ttu ?htepuhku viltu vajus, ning hakkas meeste ?ksk?iksest meelest ja vilust verest meelisklema. Sa jumaluke, mis on siuke isas?da emas?dame k?rval! Nagu j??purikas tulise s?e k?rval! Eide hing p?ksub ammu juba P?rtli kiriku kantsli all, aga tema, taat, ?tleb: «Ega ma hoost v?i l?hki ajada!» Eit ei saanud tervel l?inud ??l r??mu?revuse p?rast silmagi kinni, tema, taat, luges isameie ?ra ja j?i norinal magama … Hommikul oli teine k?ll aegsasti ?leval, ?ratas eidegi, kellest v?simus siiski viimaks v?idu oli saanud, ja k?sis naeratavail pilusilmil: «Vanamoor, kas m?letad ka veel, kuhu t?na pidime s?itma? – Noh, siis t?use ometi, meil ju nelik?mmend versta s?ita, tee on sant, ja poja jutlusest ilma j??da – kas tead, Mari, see oleks kahju, mis paneks nutma.»
Nagu poleks eit seda paremini teadnud! Enne veel kui vanamees lause l?petas, oli ta jalul, ?ks-kaks-kolm kirikuehtes ja vankril. Aga n??d – oh see igavene, ilml?pmatu kauge maa! ??sel kella neljast teel, p?ike peaaegu l?unas, aga ei ikka veel kiriku pikka tornigi n?ha! Ning see va tursahingega vanamees veel toriseb: «Ega ma hoost v?i l?hki ajada!» Tema hoiab hoost poja jutlusele, pojale k?lla s?ites! Oleksid ohjad ja piits eide k?es – k?rb peaks kulleris?itu s?itma! Ei ta l?hki l?heks. Tal on jalgu ja on rammu. Ega’s Sooniste Mihkli hobused v?sinud ole!
«Vanamees, k?puta taga!»
«Las ma panen piipu. Suu nii mage, et –»
«Sina oma piibuga! Alati peab sul see varn hammaste vahel rippuma! – Anna ohjad siia!»
Sooniste vana annab ohjad, aga piitsa pistab jalge vahele. Eit kisub aga ka piitsa pihku ja teeb m?rale jalad.
«No ega ma sedasi saa piipu toppida,» uriseb vanamees oma kollakashalli habeme seest. «Vaata, et ajad viimaks veel kraavi! Ega naisterahval aru ole.»
Hoolimata p?rutamisest, mis paneb pealistujad taoti h?plema – tee on ??rmiselt r??plik ja t?is suuri kive l?heb Sooniste peremehel siiski korda piibukolu musta mahorkaga t?ita, ilma et ta tragi teinepool hobuse jooksu kahandaks. Kuid tulev?tmisega on lugu t?bar. Ilm on muidugi tuuline, ja n??d veel kiire s?it.
«Pea, Mari, ma ei saa tuld!»
Mari peatab, aga hakkab siunama:
«Oh seda nuhtlust, mis peab inimesel siukese piibu-imejaga olema! Kaksk?mmend viis korda pannakse kirikuteel piipu! Ja ise tahab saada ?igeks ajaks jutlusele! Poja jutlusele! On niisugune vanamees v??rt, et jumal talle poja andis, kes on kirikh?rra! H?bene ka natuke! Pole veel kiriku tornigi n?ha, ja tema viidab kallist aega piibu panemisega!»
«Panen ju alles kolmat korda, ja Jaan ise t?mbab koa,» ?tleb Sooniste Mihkel, popsides piipu tuld. «Jaan t?mbab muidugi paberosse, mina piipu, aga eks see ole ?kstapuhas.»
«Jaan? Misuke Jaan?»
«Misuke Jaan? Meie Jaan!»
«Meie poeg, kes on kiriku?petaja?»
«Kes siis muu?»
Sooniste perenaine t?mbab ohjad ?kitselt pingule, nii et hobune muudab jooksu sammumiseks. Eide kortsurikas n?gu on veel rohkem krimpsu l?inud ja voldikalt mahavajunud laugude vahelt vilguvad kaks pahast silma Mihkli poole.
«Kuule, vanamees, kas sul enam meeles p?le?»
«Mis asi?»
«Kui sul enam meeles p?le, siis tuleta n??d meelde!»
«Mis asja?»
«Oma lollust. Sa oled talupoeg ja j??d talupojaks.»
«Kas sa’s m?ni saks oled?»
«Ma pean v?hemalt meeles, et mu poeg on kirikh?rra.»
«Kas mina siis seda ei tea?»
«Eks sa jah tea! Mis sa praegu ?tlesid: «Jaan t?mbab koa!» Kelle Jaan? Kes see prostoi Jaan sul on, vanamees? Tohid sa kirikh?rrat sedaviisi laia l?ua