Kiir kaugusest
Jakob M?ndmets
Jakob M?ndmetsa 1916. aastal ilmunud novell.
Jakob M?ndmets
Kiir kaugusest
KIIR KAUGUSEST
Dr. Villem Jansoni korteris istus vana talunaisterahvas akna all ja ootas oma poega.
See oli tugeva kehaga, paksude paletega umbes 70-aastane inimene. Ta peas oli lilleline villane r?tik, ?ll hallikarvaline lahtine jakk ja sinisetriibuline seelik. Kingad olid tehtud paksust nahast, tugevasti ?mmeldud ja madalate apsatitega. Vanakese k?ed olid ristis ja ainiti vaatas ta aknast uulitsale, kus praegu s??dati laternaid p?lema. Esmalt viitis ta k??gis t?druku juures veidi aega, jutustades sellega, aga kui see poodi jooksis, tuli vanainimene saali. Ta istus akna alla pehmele toolile, kust vaade ulatus v?lja uulitsale ja pimedasse vajuva majader?ga peale.
K?nniteel voolas inimeste j?gi, jutustades ja naerdes.
Tuba t?itis h?marus. Ainult eemalt laternalt langes n?rk valgusekuma l?bi suurte ruutude vastasolevale seinale.
Dr. Jansoni h?sti sisseseatud korter oli k?idava uulitsa ??res. Siin v?is aknal kaua aega vaadata ilma igavust tundmata. ?ks pilt vaheldus teisega. P?eval seisis kogu kaubaturg silme ees ja ?htul k?ndisid uulitsal noored inimesed, jutustades r??msasti ja naerdes, v?i j?lle ?rimehed, k?neldes ?ksteisele midagi tungivalt.
Toas heljus puhas meeldiv ?hk ja korralik sisseseade tegi siin viibimise armsaks. Uhked palmid, kuuselaadi taimed jne. tuletasid meelde triiphoonet, sest dr. Janson oli suur lillede s?ber. Ta hoolitses ise nende eest, vaatles neid vahetevahel kaua aega, pidades taimi oma headeks s?pradeks. Valge portselan-ahi laotas laiali pillavalt soojust ja kunstiarmastajaid sundisid peatuma seintel ?lesseatud pildid. Dr. Janson oli suur maalikunsti austaja ja iga noor kunstnik luges seda enesele t?helepanemist ?ratavaks auks, kui dr. Janson ostis tema t?id n?ituselt.
Dr. Janson oli kogu linnas armastatud ja lugupeetud seltskonnategelane ja k?ige selle juures hoolas arst, nii et abitarvitajate hulk alaliselt kasvas.
Kell l?i ?heksa, uksekell helises ja t?druk laskiski peremehe sisse.
“Sinul, armas ema, hakkas vististi k?llalt igav,” ?tles Janson, tulles saali. “Aga ma ei saanud kuidagi ennemalt. Tead, ema, t?na ?htul oli mul ?ige raske. Ma tulin praegu haige naise juurest. Mind palutakse – tee terveks, aga taevas, mis ma pean tegema. Ma luban, aga mul on eneselgi usku v?he.”
Keset tuba seisis tugeva kehaga, paksude suitsukarvaliste juustega ja hallikassiniste silmadega mees. Ta lihtsalt, mehiselt n?olt paistis rahulolemine. N?o j?rgi otsustades v?is teda arvata ligi 50 aastaseks, olgugi et ohtralt halle karvu tihedates juustes p??dsid t?endada rohkemat aastate hulka.
“Siiamaale ei olnud mul aegagi, aga n??d, kallis ema, v?in ma sind ?ige vaadata.”
Dr. Janson l?kkas tooli m??da libedat parketti ema ette, istus ja j?i ainiti vaatama vana naisterahva otsa.
“Vanust on sul k?ll. Ei ole ime. Kas usud, ka mul on paled kortsus. Kui ilusana ja priskena ma sind sellest ajast veel m?letan, kui olin laps. Kui vana sa praegu oled?”
“Jakobip?eval sai 71 t?is.”
“Vanust k?ll. Kas usud, ema, ka mul on k?llalt h?bedat juustes. Habet ei v?i lastagi kasvada, sest see on juba t?itsa hall. Mul on hea meel, et tulid mind vaatama.”
“Ega sa ju meie poole tule.”
“K?ll ma tuleksin, aga ei saa selleks kuidagi mahti. T?navu suvel m?tlesin kindlasti v?tta paar kuud puhkust. Pidin v?ljamaale minema ja oli n?u ka teie poole tulla n?dalaks v?i paariks. Aga seal tulid niisugused asjad, mis siin kinni pidasid. N?gid t?nagi, kogu p?eval ei saa mahti. Nii on see alati. Ja kuhu sa siis j?tadki k?ik need haiged ja h?dalised.”
“Ja sellep?rast sa siis ei tulnud?”
“Hea k?ll, sa oled n??d kord siin ja ega ma niipea sind tagasi lase. Kui mind kodus ei ole, siis istud sa siin akna all ja vaatad uulitsale. Ega sul nii igavaks vahest ei l?hegi?”
“Ma vaatasin t?na ?htu l?bi. Ei ma saa aru, mis need inimesed nii palju k?ivad.”
“Sa, armas ema, ei tunne linna elu,” naeris dr. Janson. “Neil on vaja k?ia, linna elu on hoopis teistsugune kui maal.”