Laanemetsa veskitalu
Jakob M?ndmets
Jakob M?ndmetsa 1926. aastal ilmunud novell.
Jakob M?ndmets
Laanemetsa veskitalu
M?NINGAID TEATEID ?HEST VESKIST, MILLE PIDAJAKS ?ELDI OLEVAT ?KS SUGUV?SA VIIS INIMP?LVE
1
Keegi ei suudaks k?ll kokku arvata neid viljakoormaid, mis paljude, paljude aastate v?ltel on jahuks jahvatanud Laanemetsa veski kivipaarid. Veski seisab k?rgete kallaste vahel kolme risttee harul, ja kui jumal andis hea vilja-aasta, siis ei vaikinud veskikivide m?rin ei p?eval ega ??l. Tugevail rautatud vankreil tulid j?ukad Kaunvere k?la mehed ja nende lumivalged kotid olid t?idetud kuldteradega, mis neile andsid nende laialdased, h?stirammutatud p?llud. Niisama tulid ka Sootaguse mehed oma viletsate logisevate vankritega m??da auklikku teed. Olgugi et nende koormad rasked ei olnud, aga selle eest olid nende loomad lahjad ja pikkade karvadega, ja andis neilgi vedada neid k?lkakotte. Nii ei t?hjunud korrakski laialdane veskiesine hobustest ja m?ne veskilise loom pidi seal konutama p?eva-paari, enne kui valgeks tolmunud m?lder h??dis: “Hei, k?lamees, n??d on sinu j?rg.” Pikapeale jutu l?ppedes istusid k?lamehed tusaste ja t?lpinud n?gudega viljakottidel ja k?sisid ?ksteiselt piibutubakat laenuks, sest kes siis teadiski kodust kaasa v?tta sedav?rd rohket tagavara, ms vastu oleks pidanud nii kauaks ajaks.
N?nda kestis t?? Laanemetsa veskis kevadest s?giseni l?bi aasta ja k?ige vanemadki inimesed ei teadnud, kus see oleks olnud teisiti. Kinnitati, et see veski on olnud praeguse suguv?sa k?es viis p?lve, aga k?ige vanemad ja parema m?luga raugad m?letasid tagasi ainult kolm p?lve.
Veski seisis all orus. Kui loojenev p?ike kuldas ?leval m?el oleva eluhoone veidi tuhmunud aknaruute, siis oli all juba p?ris h?marik. Aastate v?ltel paksu jahutolmuga kaetud veski aknad osutasid ainult n?rka valgusekuma, nii et t??tada tuli posti k?lge kinnitatud v?ikese lambi valgel. Veskilised t?usid ?les, sirutasid kangeksj??nud liikmeid ja l?ksid m?ldrikambri, kus p?les tuli ahjus ja kus oli soe ja m?nus. Siin visati ahju kuivi halge, mis p?lesid lustiliselt praksudes ja nii oli ?sna meeldiv oodata j?rjekorda. Veski kivipaaride ?hetaoline m?rin, vee t?usev ja vaibuv kohin l?id iselaadilise meeleolu, mis oli heaks kasvupinnaks hirmu ja ?uduse juttudele. Ei ole seal siis midagi imestada, kui kinnitati, et kogu ?mbruskonna naljandite, pilkejuttude, lorilaulude, tondi- ja koduk?ijate lugude h?lliks oli Laanemetsa veski m?ldrikamber. Paljudki veskilised, k?tte saades oma jahvatuse s?da??l, oleksid pigemini j??nud ootama hommikut, kui poleks peljanud teiste naeru. J?udes niisugusel s?da??tunnil raske koormaga Laanemetsa m?nnikusse, kus pilkane pimedus laskus vastu maapinda, pidi k?ll mitmel puhul kummarduma, sest tundus tihti, nagu oleks tagantpoolt haaranud kellegi k?si. Kui siis teeline viimaks j?udis Viira k?la lagedale karjamaale, kus silm seletas taevarannal sakilisi pilver?nkaid ja nina tundis talutare suitsu haisu, siis oli tunne, nagu oleks p??snud h?daohust, ja s?da l?i korraga kergeks.
Ega n??d p?ris julgeist mehist kuskil ole puudus. Oli neid ka Laanemetsa ?mbruskonnas. Niisugused mehed hooplesid vahel, et nad ei karda minna ??si surnuaedagi, mis siis k?nelda Laanemetsa veski ?mbrusest. Aga kes v?ib siis niisuguste kiidulitside juttu uskuda. Niisugused mehed hooplevad k?rtsileti ees ja loodavad, et neile selle eest antakse kortel viina. Aga seda teati ju ometi kindlasti, et Laanemetsa ?mbruses on n?htud viirastusi. Noid jutte v?is uskuda, sest n?gijaist olid mitmed, kelle t?enduse juures polnud tarvis kahelda. V?tke vana Raudoja M?rt – milleks peakski see vana aus halli peaga mees k?nelema t?hja lori? Tema n?gi oma silmega s?da??l selgel kuuvalgel silla k?sipuul istumas s?rgiv?el naist. Kui siis vanamees endale ette l?i issanda ristikese, kadus viirastus, nagu oleks ta sulanud ?huks. Ka Reiu Leenu jutu juures ei maksa ometi kahelda, kes n?gi suvisel ??l j?ekuppude vahel istuvat noort naisterahvast last imetamas. Isegi niisugune luga juhtus, kus viirastus t?mbas ?ra Jalaka Reinu k?est p