Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, II
Andrea Wulf
Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud teose teine osa keskendub Humboldti Venemaa-ekspeditsioonile ja hilisemale elukäigule. Palju tähelepanu pöörab autor sellele, kuidas Humboldti tõekspidamised ja avastused mõjutasid teisi silmapaistvaid loodusteadlasi. Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Humboldt oli väsimatu rändur ja vaatleja, kes oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustööde ja raamatute vahendusel kogu maailmaga jagas. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada.
Andrea Wulf
Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, 2
Teisi teoseid Andrea Wulfilt
Chasing Venus: The Race to Measure the Heavens (Knopf, 2012)
Founding Gardeners: The Revolutionary Generation, Nature, and the Shaping of the American Nation (Knopf, 2011)
The Brother Gardeners: Botany, Empire and the Birth of an Obsession (William Heinemann, 2008)
This Other Eden: Seven Great Gardens and 300 Years of English History (with Emma Gieben-Gamal) (Little, Brown and Company, 2005)
Tunnustused raamatule „Looduse leiutamine“
Royal Society Insight Investment Science Book Prize 2016
Costa Biography Award 2015
Cundill Prize in Historical Literature Recognition of Excellence Award 2016
LA Times Book Prize 2016 (Science & Technology)
Inaugural James Wright Award for Nature Writing 2016 (Kenyon Review & Nature Conservancy)
Bayerischer Buchpreis 2016
Looduse leiutamine
II
LinnГ©ale
Kaardid
Humboldti reis läbi Ameerikate 1799–1804
Humboldti reis läbi Venezuela 1800
Humboldti reis läbi Venemaa 1829
Autori märkus
Alexander von Humboldti raamatuid on avaldatud paljudes keeltes. Tema teostest otse tsiteerides võrdlesin ma saksakeelseid originaale (kui see võimalik oli) nüüdisaegsete ingliskeelsete väljaannetega. Kui leidus uuemaid ingliskeelseid väljaandeid, võrdlesin neid vanemate tõlgetega ja kui mulle tundus, et uuem väljaanne on paremini tõlgitud, võtsin aluseks selle versiooni (detailid on kirjas järelmärkustes). Vahetevahel esines Humboldti teksti moonutamist või siis oli lausete kaupa jäetud tõlkimata – sellistel puhkudel võtsin ma endale vabaduse teha uus tõlge. Kui minu eelkäijad olid viidanud Humboldti töödele, kasutasin neile viidates raamatuid, mida nemad olid lugenud. Näiteks luges Charles Darwin Humboldti seitsmeköitelise teose „Isiklik jutustus reisidest Uue Mandri ekvinoktsiaalpiirkondadesse aastatel 1799–1804“ ingliskeelset väljaannet Personal Narrative of Travels to the Equinoctial Regions of the New Continent during the years 1799–1804 (pr orig Voyage aux régions équinoxiales du Nouveau Continent fit en 1799, 1800, 1801, 1802, 1803 et 1804), mis avaldati Suurbritannias vahemikus 1814 kuni 1829 (tõlkija Helen Maria Williams), John Muir aga luges 1896. aasta väljaannet (tõlkinud E. C. Otte ja H. G. Bohn).
NELJAS OSA
MГµju: Ideede levitamine
15
Naasmine Berliini
Alexander von Humboldt saabus Berliini 12. mail 1827. Ta oli viiekümne seitsme aastane ja linn ei meeldinud talle ka nüüd, nii nagu see polnud talle meeldinud juba kakskümmend aastat tagasi. Ta teadis, et tema elu ei saa enam kunagi olla endine. Nüüdsest alates kuulus suurem osa tema ajast „tüütule, rahutule õukonnaelule“. Friedrich Wilhelm III-l oli 250 kammerhärrat, kellest enamik kandis seda tiitlit vaid aunimetusena. Humboldtilt aga oodati liitumist kitsama õukonnaringiga, kuid seda ilma talle poliitilist rolli omistamata. Temast pidi saama kuninga intellektuaalne meelelahutaja, kes luges talle pärast õhtusööki raamatuid et