Kuu kroonikad 1: Cinder

Marissa Meyer

Kuukroonikad #1

Keelatud tunded Surmav katk Maa saatus on üheainsa tüdruku kätes...Cinder on Uus-Pekingi parim mehaanik ja ühtlasi küborg. Kasuema häbistab teda igal võimalusel ja süüdistab teda kasuõe ootamatus haiguses. Kui tema elu põimub aga ootamatult võluva prints Kai omaga, kistakse ta sündmuste keerisesse, kus tuleb ühtviisi tegeleda kurja kuninganna nurjatute plaanide ja omaenda mäslevate tunnetega.Cinder peab valima kohuse ja vabaduse, ustavuse ja reetmise vahel. Maa tuleviku kaitsmiseks peab ta paljastama oma mineviku sügavaimadki saladused.See pole säärane muinasjutt, millist teie armas vanaema jutustas. Ometi ei unusta te seda iialgi. --„Kuukroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Marissa Meyer

Cinder

Originaali tiitel:

Cinder

Marissa Meyer

Feiwel and Friends 2012

Text В© 2012 Marissa Meyer

Cover photo В© by Klaudia Jakubowska.

Cover design В© MacMillan

ISBN 978-9949-583-00-3 (trГјkis)

ISBN 978-9949-583-01-0 (epub)

Tõlge eesti keelde © Kai Väärtnõu ja Pikoprint OÜ 2016

Tõlkija Kai Väärtnõu

Toimetaja Eve Tisler

Kujundaja Liis Karu

See raamat on uhkusega trГјkitud keskkonnaga arvestavale paberile, mis vastab FSC sertifikaadile.

FSC sertifikaat tähistab vastutustundlikku metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline

E-raamat OГњ Flagella

Minu vanaemale Samalee Jones’ile. Armastusega, mis on kaugelt suurem, kui nendele lehekülgedele mahub.

Esimene

raamat

Nad vГµtsid Г¤ra ta ilusad rГµivad, riietasid ta vanasse halli kitlisse ja andsid talle jalga puukingad.

Esimene

peatГјkk

Kruvi Cinderi pahkluus oli roostes, isegi graveeritud ristimärgid põhjani siledaks kulunud. Ta sõrmenukid tuikasid kruvikeeraja liigese vahele surumisest, laubalt tilkus higi, kuid kruvi oli jonnakas. Viimaks andis see siiski nii palju järele, et ta sai selle oma terasest käe­proteesiga vabaks väänata.

Cinder viskas kruvikeeraja eemale, haaras kannast ja tõmbas jala järsult oma pesast välja. Sssärts! Sõrmeots sai valusa siraka. Ta lasi jala kähku lahti, jättes selle kollaste ja punaste juhtmete sasipuntra otsa rippuma.

Siis vajus ta toolile ja lasi kuuldavale magusa ohke. Nende juhtmete otsast paistis midagi mõnusat – vabadus. Ta oli jälestanud seda mitu numbrit väikest jalga juba neli aastat ja lubas nüüd endale, et ei keera seda rämpsu enam iial otsa tagasi. Kui Iko vaid uuega ruttu kohale jõuaks.

Cinder oli Uus-Pekingi turu ainus alaline mehaanik. Ometi polnud tema putkal siltigi. Tema ametist andsid aimu vaid maast laeni kõrguvad riiulid, mis olid täis androidide varuosi. Surutud oli ta putka hämarasse kangialusesse, naabriteks ruuterimüüja ja siidikaupmees, kes mõlemad ei väsinud kaeblemast Cinderi valdustest levivate pikantsete metalli- ja õliaroomide üle. Olgugi, et tavaliselt mattusid lõhnad väljaku teises servas asuva pagariäri meekuklite hõngu. Cinder teadis väga hästi – nad hädaldasid lihtsalt sellepärast, et neile ei meeldinud tema kõrval olla.

Praegu varjas teda mööda ruttavate laadaliste eest vaid üle leti ääre visatud määrdunud laudlina. Oli, kelle eest varjuda. Väljak oli täis ostlejaid, äritsejaid, lapsi – valitses üldine kisa-kära. Eriti suure panuse lisasid sellesse mehed, kes püüdsid robotitest müüjatele möirates selgeks teha, et neil oleks mõistlik oma kasumist loobuda, sest siis oleksid hinnad ju madalamad. ID-skannerid surisesid ja audiotšekid andsid monotoonselt teada, kui raha omanikku vahetas. Kõige taustal undasid väliekraanidel lõputud reklaamid, uudised, kõmulood.

Cinderi kuulmisliides taandas kogu selle müra tavaliselt ühtlaseks suminaks, kuid täna kajas üle kõige üks kummituslik laulujoru. Tema leti ees seisis kamp lapsi, kes lõugasid „Mull on man maa haisu, suu ma