KaristusГµiguse Гјldosa kutseГµppele. Г•pik

Urmas KrГјger

Õpiku peamine ülesanne on Sisekaitseakadeemia õppuritele karistusõiguse üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Eeskätt on õpik mõeldud kasutamiseks politseieriala kutseõppe õppuritele, aga ka bakalaureusetaseme üliõpilastele nendes teemaosades, mis ühtivad kutseõppe teemakäsitlustega. Õpik on abiks kõigile õppuritele, kes peavad oma tulevases ametis tööülesannete täitmiseks olema teadlikud ja saama aru asjaoludest, mis mõjutavad inimeste käitumisele karistusõiguslike hinnangute andmist, väärtegusid toime pannud isikute jaoks sobivaima karistuse valikut või mõne muu mõjutusvahendi kohaldamist. Vene keelt emakeelena kõnelevatele õppuritele on abiks põhjalikud mõistete seletused ja sõnaraamat. Urmas Krüger on hariduselt jurist, töötanud uurijana prokuratuuris ja siseministeeriumi erinevates struktuuriüksustes. Aastatel 2005–2017 oli ta Sisekaitseakadeemia politsei-eriala õigusainete ja mitme teise õiguse rakendamisega seotud õppeaine lektor. Õppurid on korduvalt tunnustanud Urmas Krügerit aasta parima õppejõu tiitliga.

Urmas KrГјger

KaristusГµiguse Гјldosa kutseГµppele. Г•pik

EESSГ•NA

Igal aastal asub Sisekaitseakadeemias õppima suur hulk noori inimesi. Paljud neist alustavad oma erialast haridusteed politsei- ja piirivalvekolledžis kutseõppe õpperühmades. Õppida tuleb neil palju, muuhulgas ka erinevaid õigusaineid, millest üks on karistusõigus. Õigusainete, õigusalaste teadmiste omandamine ei ole sugugi kerge – tuleb aru saada paljudest erinevatest õiguse põhimõtetest, taibata õigusnormides sisalduvat mõtteloogikat, lugeda paljude seaduste tekste ja üksikparagrahve, osata paragrahvides välja öeldut omavahel seostada, ja mis kõige tähtsam: seadustesse kirja pandut tuleb osata seostada meie igapäevase eluga, konkreetsete eluliste olukordadega, konkreetsete inimeste käitumisega ja nende tegudega. Kujundlikumalt väljendudes: tuleb osata näha inimeste tegusid läbi seadusesilma, teada, milline on toime pandud ühe või teise teo õiguslik tähendus.

Karistusõiguse kohaldamiseks vajalike teadmiste, vajaliku „nägemisoskuse” omandamise teeb keeruliseks õiguskeel. Õiguskeel on meie igapäevase kõnekeelega võrreldes nagu omamoodi murdekeel – keel, mis on küll justkui tuttav, aga milles kohtab sageli arusaamatuid sõnu ja väljendeid. Seaduste tekstidest arusaamine on raske igale inimesele, kellel puudub õiguslik „põhiharidus” ja kelle tööd ning tegemised ei ole olnud seotud õigusasutustele omaste ülesannete täitmisega. Raske ei ole lugeda ja mõista ainult seaduste tekste, vaid ka nende tekstide kohta kirjutatud õigusteadlaste ja juristide kommentaare. Eriti hädas on õigusliku terminoloogia omandamise ning õiguslike sõnade ja lausete sisust arusaamisega need, kelle ema- või kodune keel ei ole eesti keel, ehk siis Eestis on need venekeelsed inimesed.

Eelkirjeldatud probleemistik ongi põhiosas autori jaoks määranud ära selle õpiku kirjutamise ja sisulise ülesehitamise stiili. Õpik on mõeldud õpivahendiks Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kutseõppe kadettidele, mis tähendab, et õpiku sihtgrupiks on patrullpolitseinikud, kelle tööülesanded karistusõiguse kohaldamise osas päädivad valdavalt väärteoasjade lahendamisel kiirmenetluse otsuse tegemisega või väärteomaterjalide edastamisega üldmenetlust läbiviivatele ametnikele. Õpiku koostamisel on lähtutud õpiku kirjutamise ajal kehtivatest ja lähitulevikku planeeritavate õppekavade/moodulite õpiväljunditest ning õpiteemadest. Kõik eelmärgitud asjaolud on lähtepunktiks nii õpiku teemaderingi valikule kui ka kogu õpiku ning selle üksikute teemade sisulisele struktuurilisele ülesehitusele ja käsitlusele, sh ka teemade käsitluse mahu ja detailsuse mõttes. Olgu siinkohal lisatud, et õpiku 1. peatükk käsitleb karistusõiguse õppimise ja karistusõiguslike teadmiste omandamise vajalikkust ning õppimise üldis