SPQR. Vana-Rooma ajalugu

Mary Beard

"SPQR“ on Rooma ajaloo uus käsitlus ühelt maailma väljapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tähtsusetust külakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Süüriani, vaid ka kuidas roomlased mõistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tänapäevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma üllatusrohke, kõnekas ja usaldusväärne ajalugu. Raamat hõlmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri põhilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rännet, usuvaidlusi, ühiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tähelepanuväärne ja kriitiline analüüs ei vaatle üksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme käsitlenud, vaid valgustab ka põhjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta õppinud. Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mängib meie igapäevaelus rolli veel tänapäevalgi, sest väitlused kodakondsuse, terrorismi ja üksikisiku õiguste üle ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi lühend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.

Mary Beard

SPQR. Vana-Rooma ajalugu

KAARDID

1.В Vana-Rooma

2. Rooma linna geograafia

3. Rooma Itaalia

4. Rooma kesklinn

5. Rooma maailm 1. Vana-Rooma

1.В Vana-Rooma

2.В Rooma linna geograafia

3.В Rooma Itaalia

4.В Rooma kesklinn

5.В Rooma maailm

PROLOOG

ROOMA AJALUGU

Antiikaja Rooma on tähtis. Roomlaste eiramine poleks pelgalt ammuse mineviku suhtes silma kinnipigistamine, sest Rooma aitab meil tänase päevani piiritleda oma maailma ja iseenda mõtestamise viisi alates ülevatest teooriatest kuni labaste komöödiateni. Kahe tuhande aasta tagant on Rooma ikka veel läänemaailma kultuuri ja poliitika, kirjanduse ja maailmatunnetuse ning maailmas oma koha nägemise aluseks.

Julius Caesari mõrvamine märtsi iididel 44. aastal e.m.a on sellest ajast alates andnud omamoodi šablooni ja vahel ka kohmaka õigustuse türannide tapmiseks. Rooma impeeriumi territoriaalsed piirid on paika pannud tänapäeva Euroopa ja muudegi piirkondade poliitilise geograafia. Peamine põhjus, miks London on Suurbritannia pealinn, seisneb selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna – ohtlikusse paika, mis asus teisel pool tsiviliseeritud maailma ümbritsevat suurt ookeani. Rooma on pärandanud meile arusaamised vabadusest ja kodakondsusest, aga ka imperialistlikust ekspluateerimisest, koos tänapäeva poliitikasõnavaraga „senaatoritest” „diktaatoriteni”. Ta on laenanud meile oma kõnekäänud – „karda kreeklasi, isegi kui nad toovad kingitusi” ja „mängib viiulit, samal ajal kui Rooma põleb” ning isegi „kus on elu, seal on lootust”. Ja ta on kutsunud esile naeru, aukartust ja hirmu enam-vähem võrdsel määral. Gladiaatorite võitlus on tänapäeval sama tulutoov nagu toona. Vergiliuse eepost Rooma asutamisest, „Aeneist”, on 20. sajandil peaaegu kindlasti rohkem inimesi lugenud kui 1. sajandil.

Sellegipoolest on Vana-Rooma ajalugu viimase viiekümne aasta jooksul dramaatiliselt muutunud ja veelgi rohkem nende peaaegu 250 aasta jooksul, mis on möödunud sellest, kui Edward Gibbon kirjutas oma isikupärase ajalookirjanduseksperimendi „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu” (The Decline and Fall of the Roman Empire)[1 - Eesti keeles: Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu”, I–II köide. Tõlkinud Triinu Pakk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. – Toim.], millest sai alguse Rooma ajaloo tänapäevane uurimine ingliskeelses maailmas. Osalt oli põhjuseks vanade allikmaterjalide uus käsitusviis ja erinevad küsimused, mida me otsustasime sellelt küsida. See on ohtlik müüt, kui arvame, et oleme paremad ajaloolased kui meie eelkäijad. Me ei ole seda