Filosoofia probleemid

Bertrand Russell

Oma selge kirjutusstiili, loetavuse ning väikese mahu tõttu on „Filosoofia probleemid” olnud aastakümneid menukas sissejuhatus filosoofiasse, millest antakse tänaseni välja uustrükke. „Filosoofia probleemide” keskmes on tunnetusteooria, küsimus sellest, kuidas me omandame teadmisi igapäevastest asjadest, universaalidest ja üldistest printsiipidest, kuid tähelepanuta ei jää ka metafüüsilised probleemid, näiteks küsimus, kas universaalid on olemas. Samuti on vaatluse all mateeria olemasolu ja loomuse küsimus. Raamatu populaarse suunitluse tõttu pole lõpuni selge, kui suur osa sellest raamatust väljendab pelgalt seda, mis Russelli meelest peaks kuuluma filosoofia alusteadmistesse, ning milline osa tema enda vaateid. Selge on aga see, et ka tavapärase materjali esitusele on Russell jätnud tugevalt individuaalse pitseri. Peale selle esitab ta selles raamatukeses mitmeid põhjapanevaid ja originaalseid ideid, nagu eristus kahte liiki tunnetuse vahel või uskumuse mitmekohalise suhte teooria. Isiklike ideede esitamises populaarses ülevaates pole midagi laiduväärset, pigem vastupidi – raamat, millest autori individuaalsus läbi ei kuma, on igav ja kuiv lugemine. Käesolevat raamatut on mõtet ennekõike lugeda kui sissejuhatust Bertrand Russelli enda filosoofilistesse arusaamadesse tema loometee kõrgajal.

Bertrand Russell

Filosoofia probleemid

EessГµna

Järgnevatel lehekülgedel olen põhiliselt piirdunud nende filosoofiaprobleemidega, mille kohta pidasin võimalikuks öelda midagi positiivset ning konstruktiivset, kuivõrd pelgalt negatiivne kriitika tundus kohatu. Sel põhjusel on käesolevas teoses tunnetusteooriale pühendatud rohkem ruumi kui metafüüsikale ning mõnda teemat, mille üle filosoofid on palju arutlenud, on puudutatud väga põgusalt, kui üldse.

Olen leidnud väärtuslikku abi G. E. Moore’i ja J. M. Keynesi avaldamata kirjutistest: esimeselt seoses meeleandmete suhtega füüsikalistesse objektidesse ning teiselt seoses tõenäosuse ja induktsiooniga. Suur tulu tõusis ka professor Gilbert Murray kriitikast ning ettepanekutest.

В В В В 1912

Esimene peatГјkk

Näivus ja tõelisus

Kas maailmas leidub teadmist, mis oleks nii kindel, et ükski mõistlik inimene ei saaks selles kahelda? See küsimus, mis ei pruugi esmapilgul tunduda keeruline, on tegelikult üks kõige raskemaid, mida küsida saab. Kui oleme adunud neid takistusi, mis asuvad otsese ning kindlameelse vastuse ees, siis oleme hästi ette valmistatud filosoofia õppimiseks, sest filosoofia on pelgalt katse vastata sellistele ülimatele küsimustele; mitte hooletult ja dogmaatiliselt nagu tavaelus ning isegi teadustes, vaid kriitiliselt, pärast seda kui on uuritud läbi kõik see, mis muudab sellised küsimused mõistatuslikuks, ning pärast seda kui on hoomatud meie tavapäraste ideede ähmast ning segast alust.

Igapäevaelus peame tõsikindlaks paljusid asju, mis lähemal uurimisel osutuvad ilmseid vastuolusid täis olevaks, nii et ainult suur mõttetöö annab meile teada, mida me tõeliselt võime uskuda. Tõsikindluse otsingul on loomulik alustada meie praegustest kogemustest ning teatavas mõttes tuleb kahtlemata tuletada neist teadmine. Kuid iga väide selle kohta, mida meie vahetu kogemus meile teada annab, on tõenäoliselt väär. Mulle näib, et ma istun praegu tugitoolis, teatava kujuga laua taga, millel ma näen täiskirjutatud või – trükitud paberilehti. Pead pöörates näen läbi akna hooneid, pilvi ja Päikest. Ma usun, et Päike asub Maast umbes 93 miljoni miili kaugusel; et see on kuum taevakeha, mis on Maast mitu korda suurem; et Maa pöörlemise tõttu tõuseb ta igal hommikul ja niimoodi jätkuvalt määramata aja jooksul tulevikus. Ma usun, et kui ükskõik milline normaalne isik minu tuppa astub, näeb ta neidsamu toole ja laudu ning raamatuid ja pabereid nagu minagi ning et see laud, mida ta näeb, on seesama laud, mida ma tunnen oma käsivarre all. Kõik see tundub nii ilmne, et seda polekski tarvis sõnastada, välja arvatud vastuseks