Sprint. Kuidas kõigest viie päevaga lahendada suuri probleeme ja proovida läbi uusi ideid
John Zeratsky
Braden Kowitz
Jake Knapp
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk
Kolm firma Google Ventures idufirmade nõustajat Jake Knapp, John Zeratsky ja Braden Kowitz on ideede läbiproovimiseks ja keeruliste küsimuste lahendamiseks välja töötanud unikaalse viiepäevase programmi, mida on tõestatud juba enam kui sajas ettevõttes.
Ettevõtjad ja juhid on tihti keeruliste küsimustega silmitsi. Sageli panustatakse ideesse või tootesse väga palju, enne kui hakatakse seda sihtrühma peal katsetama ja avastatakse suuri puudusi. Millele keskendada oma pingutused ja millest alustada? Kuidas meie idee tegelikkuses välja kukub? Kui palju koosolekuid ja arutelusid tuleb pidada, et olla õiges otsuses kindel?
Sprint annab nendele tähtsatele küsimustele selge vastuse. Kui kasutada õigeid nippe, on võimalik viie päeva jooksul leida hea lahendus: probleem kaardistatakse, visandatakse võimalikud lahendused, valitakse neist parim, valmistatakse prototüüp ja katsetatakse seda sihtrühma peal.
Sprint on praktiline juhend, mis aitab leida vastused kriitilistele äriküsimustele. See raamat on kõigile, kellel on käeulatuses suur võimalus, probleem või idee, millele tuleb kiiresti vastus leida.
„Lugege seda raamatut ja tehke nii, nagu see ütleb, kui tahate luua kiiremini paremaid tooteid.“
– Ev Williams, Mediumi, Bloggeri ja Twitteri asutaja
“Sprint pakub ideede proovimiseks ülitõhusat valemit, mis toimib nii idufirmas kui suures organisatsioonis. Viie päeva jooksul liigutakse ideest prototüübini ja jõutakse otsuseni. See aitab sul ja su meeskonnal hoida kokku loendamatuid tunde ja dollareid. See on iga valdkonna ettevõtjate kohustuslik lugemisvara.”
‒ Eric Ries, „Nutika idufirma“ autor
Jake Knapp
SPRINT
Jake:
emale, kes aitas mul papist kindlusi ehitada, ja Hollyle, kes tõi mu koju, kui ma vale bussi peale olin läinud
John:
vanaisa Gibile, kes oleks ostnud esimesed sada raamatut
Braden:
vanematele, kes innustasid mind maailma uurima ja paremaks tegema
EESSГ•NA
See, mida ma tööl tegin, ei toiminud.
2003. aastal sündis meie perre esimene laps. Kui ma tööle tagasi läksin, tahtsin, et minu tööl veedetud aeg oleks sama sisukas nagu perele pühendatud aeg. Vaatasin kriitilise pilguga oma harjumustele – ja tõdesin, et ma ei kuluta oma jõupingutusi kõige tähtsamale tööle.
Niisiis asusin optimeerima. Lugesin tootlikkuse kohta kirjutatud raamatuid. Koostasin tabeleid, et jälgida, kuidas mõjutab minu efektiivsust see, kas teen võimlemisharjutusi hommikul või lõuna ajal, või see, kas joon kohvi või teed. Ühel kuul katsetasin viie erineva kohustuslike toimingute nimekirjaga. Jah, kogu see analüüs oli kummaline. Vähehaaval mu keskendumus ja organiseeritus siiski paranesid.
Siis sain 2007. aastal töökoha Google’is ja sealt leidsin protsessinohiku jaoks ideaalse töökultuuri. Google innustab eksperimenteerima, ja mitte üksnes toodangu, vaid ka meetoditega, pidades silmas nii iga töötajat kui ka … meeskondi.
Meeskonnaprotsesside parandamisest sai minu kinnisidee (jah, jällegi kummaline). Esmalt tegin inseneride meeskondades katset ajurünnakutega. Rühma ajurünnakud, kus igaüks hõikab välja ideid, on väga lõbusad. Mõne koosveedetud tunniga kogusime suure hunniku kollaseid märkmepabereid ja kõik olid ülevas meeleolus.
Ühel päeval keset ajurünnakut katkestas aga üks insener protsessi. „Kust sa tead, et ajurünnakud toimivad?“ küsis ta. Ma ei teadnud, mida vastata. Tõde oli piinlik: olin uurinud osalejate rahulolu, aga ma polnud mõõtnud tegelikke tulemusi.
Uurisin siis, millise tulemuse minu juhitud tööseminarid olid andnud. Ja märkasin probleemi. Ideed, mis olid töösse läinud ja edukaks osutunud, ei olnud sündinud ajurünnakutel välja hõigatud ideedest. Parimad ideed tulid kusagilt mujalt. Aga kust?
Ideed tulid inimestele ikka pähe nii nagu alati – töölaua taga, kohvikusabas või duši all. Need omapäi sündi