Harjumuse jõud. Miks me elus ja äris ikka samu radu pidi käime

Charles Duhigg

Mis on see, mis tekitab inimeses sedavõrd tugeva iha millegi järele, nii et ta lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta elu enam teistmoodi ettegi? Miks mõned ettevõtted tabavad kliendi vajaduse ja suudavad sellest kujundada harjumuse, teenides nii miljoneid, ent teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja planeeritav tegevus? Selles New York Timesi bestselleris juhib ajakirjanik Charles Duhigg meid ülipõnevate teaduslike avastusteni, mis selgitavad, mis harjumused õigupoolest on, miks nad meie elu üle valitsevad ning mis kõige olulisem – kuidas neist kasu lõigata. Kui täna hommikul ärkasite, mida te kõigepealt tegite? Kas hüppasite dui alla, vaatasite oma e-kirju või haarasite köögilaualt võileiva? Kas pesite hambaid enne või pärast enda kuivaks hõõrumist? Millist teed pidi te tööle sõitsite? Kui oma töölaua juurde jõudsite, kas tegelesite kõigepealt e-postiga, lobisesite kolleegidega või asusite kohe töö kallale? Kui koju jõudsite, kas panite jalga tossud ja läksite jooksma või valasite endale väikse napsi ja sõite teleka ees õhtust? Suurem osa meie igapäevastest valikutest võivad näida hästi kaalutletud otsustusprotsessi tulemusena, kuid ei ole seda teps mitte. Mingil hetkel oleme kõik teadlikult otsustanud, kui palju süüa ning millele töö juures kõige rohkem tähelepanu pöörata, kui sageli tarbida alkoholi või millal minna sörkjooksu tegema. Siis lakkasime otsuseid langetamast ning tegevus muutus automaatseks – see on meie närvisüsteemi toimimise loomulik tagajärg. Ühes 2006. aastal avaldatud uurimuses leiti, et enam kui 40% igapäevategevustest, mida inimesed sooritavad, ei olnud mitte otsused, vaid harjumused. Aegade jooksul on tehtud suuri pingutusi, mõistmaks, miks harjumused olemas on. Ent alles kahel viimasel aastakümnel on teadlased ja turundajad hakanud tegelikult aduma harjumuste toimemehhanisme – ning mis veel tähtsam, seda, kuidas harjumused muutuvad. Charles Duhigg on kogunud kokku suure hulga teadusuuringute tulemusi, viinud läbi kümneid intervjuusid teadlaste, ettevõtjate, turundajatega ja muude spetsialistidega ning oma elegantsel moel põiminud need kokku kaasahaaravaks jutustuseks harjumuste rollist meie isiklikus elus ning ettevõtete ja ühiskondade toimimises. „Harjumuse jõu“ keskne idee on: mõistes, kuidas harjumused toimivad, võime neid kujundada ükskõik millisel meile sobival viisil. Siit leiavad väärtuslikke näpunäited firmajuhid, müügivaldkonna inimesed ja turundajaid, et panna tarbijad oma tootest sõltuma, aga ka igaüks meist, et oma halvad harjumused kasulikeks pöörata. Raamatu lõpus on praktiline juhend harjumuste samm-sammuliseks muutmiseks.

Charles Duhigg

HARJUMUSE JÕUD Miks me elus ja äris ikka samu radu pidi käime

Oliverile, John Harryle, Johnile ja Dorisele, ning ikka ja alati Lizile

Proloog

Harjumuste ravi

Ta oli teadlaste lemmikkatsealune.

Lisa Allen oli andmete järgi 34-aastane, ta oli hakanud suitsetama ja jooma 16-aastaselt ning võidelnud ülekaaluga suurema osa oma elust. Kahekümnendate eluaastate keskpaigas ajasid inkassofirmad teda taga, et nõuda sisse 10 000 dollari suurust võlga. Ühest vanast CV-st selgus, et tema pikim töökogemus kestis vähem kui aasta.

Naine, kes täna uurijate ees seisab, on aga sale ja särtsakas, tal on jooksja lihaselised jalad. Ta näeb toimikupiltidel olevast naisest kümme aastat noorem välja ja tundub, et ta peab trennisaalis kõigist teistest treenijatest kauem vastu. Tema toimiku kõige viimase sissekande kohaselt pole tal märkimisväärselt suuri võlgu, ta ei joo ning töötab juba kolm aastat ja kolm kuud ühes kujundusfirmas.

„Millal sa viimase suitsu tegid?“ küsis üks arstidest, tehes algust küsimusteseeriaga, millele Lisa vastas iga kord, kui tuli laborisse Bethesda lähedal Marylandis. „Umbes neli aastat tagasi,“ ütles ta, „ja ma olen 27 kilo maha võtnud ja jooksen nüüd maratonidel.“ Ta on alustanud ka magistriõpingui