Personalijuhtimise käsiraamatu kolmas väljaanne
Коллектив авторов
Egle Saska
Personalijuhtimise käsiraamatu kolmas väljaanne. Esimese väljaande ilmumisest on möödas kümme aastat. Kui teine trükk oli esimese värskendus, siis nüüd on käsiraamat läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Võib-olla isegi tublisti muutunud, nagu on seda ka personalitöötaja roll organisatsioonis. Käsiraamatu koostajaks on Egle Saska. 11 põhiautorit on teinud suure ja põhjaliku töö oma teema lahtiselgitamiseks, kaasatud on 45 kaasautorit, kes jagavad oma praktilist kogemust peatüki teemal.
Egle Saska
Personalijuhtimise käsiraamat
EESSГ•NA
Hoiad käes kolmandat PARE „Personalijuhtimise käsiraamatu” väljaannet. Esimese väljaande ilmumisest on möödas kümme aastat. Kui teine trükk oli esimese värskendus, siis nüüd on käsiraamat läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Võib-olla isegi tublisti muutunud, nagu on seda ka personalitöötaja roll organisatsioonis.
Üha enam organisatsioonide juhte mõistab, et inimesed ongi kultuur ja kultuur on see, mis pistab hommikusöögiks nahka strateegia. Kuigi tippjuhtide isiklikku eeskuju ei saa alahinnata, sõltub organisatsiooni edu kõigi töötajate hoiakutest, teadmistest ja oskustest. Tänasel päeval on personalitöötaja organisatsiooni võtmeisik, kes tagab, et õiged inimesed teeksid õigel ajal ja õiges kohas õiget tööd. Just personalijuhi rollis on võimalik märgata ja sekkuda, kui kallilt palgatud tippspetsialist kulutab aega teiste vigade parandamisele või töötajate isiklikud eesmärgid kisuvad ettevõtet erinevates suundades. Personalijuhi võimuses on muuta inimeste juhtimine asjalike lahenduste kaudu teiste juhtide jaoks oluliselt lihtsamaks. Ta saab toetada juhti nii tema enda, üksikute inimeste, meeskondade kui ka organisatsiooni arendamisel. Personalijuht on muudatuste keskmes, sest ta teab, kuidas luua paindlikku ja õppivat organisatsiooni, kuidas kaasata töötajaid ja kinnistada alustatud muudatused igapäevasteks käitumisharjumusteks. Käsiraamat juhatab kätte teeotsa, kuidas täpselt personalitöötaja rollis seda laadi väärtust organisatsioonile lisada.
Selle raamatu on kirjutanud inimesed, kes ise igapäevaselt personalitööd teevad. Kokku on koondatud parim praktika kõigis personalitöö valdkondades: personalitöö sisseseadmine, personalistrateegia, tööjõu vajaduse planeerimine, töö analüüs ja töökohtade kujundamine, personali värbamine ja valik, tulemusjuhtimine, personaliarendus ja koolitamine, tasustamine, personali uuringud, töötajate heaolu ja infovahetuse korraldamine. Kõik vajalikud juhised on kirja pandud lühidalt, eesti keeles ja siiski maailmas toimuvast õppides. Kaante vahele põimitud rohked lühikesed küsimused-vastused ja pikemad kogemuslood nii suurtest kui väikestest, nii era- kui avaliku sektori organisatsioonidest võimaldavad kiigata tööandjate argiellu ja tagatubadesse. Raamat on kirjutatud kolleegidele, tudengitele, väikese ettevõtte juhtidele, et pisutki asendada head vestluspartnerit ja nõuandjat, kui kiire küsimus vajab vastamist.
Muidugi võid raamatu kaanest kaaneni läbi uurida, või lugeda huvitavamaid peatükke või kogemuslugusid, mida võib-olla oledki praegu raamatupoe riiuli vahel tegemas, aga parim viis on otsida siit kiireid vastuseid küsimustele kohe, kui need tekivad.
Esita küsimus, võta lahti märksõnaregister, loe ja asu tegutsema.
Maria KГјtt
PARE juhatuse esimees
1.В PERSONALITГ–Г– SISSESEADMINE
Ühel hetkel on loodetavasti iga organisatsioon piisavalt suur, et on aeg sisse seada personalitöö eest vastutava isiku ametikoht ja leppida kokku mõned tööviisid (protsessid), millest kõik töötajad ühte moodi aru saavad ja kinni peavad. Tavaliselt seostatakse seda suuruse piiri töötajate arvuga. Öeldakse, et täiskohaga personalitöötajat on vaja hiljemalt siis, kui töötajate arv ületab sadat inimest.
Vajadus esimeste personalitööalaste kokkulepete järele sünnib ilmselt juba varem. Näiteks, kuidas toimub uute töötajate värbamine