Назад к книге «Valitud värsid» [Ernst Enno, Ernst Enno]

Valitud värsid

Ernst Enno

Ernst Enno

VALITUD VГ„RSID

ISBN 978-9949-530-06-9

E-raamatu lähtematerjal:

Eesti Kirjanduse Selts, 1937

E-raamatu vormindanud OГњ Elera 2013

E-raamat ilmub Kultuuriministeeriumi programmi EESTI KIRJANDUS toel.

Väljaandja: DIGIRA (http://www.digira.ee/tootekataloog/)

MA TULEN HILJA

Ma tulen hilja, viimne teiste seltsis,

ei jГµudnud varem lauluvainule.

Ei looda pärga ega lille ehteks:

Jäin ikka hiljaks iga võidule.

Ma laulan Гјksi laulu muinasjutust,

Kus valgus maeti mulda vГµrsuma,

Ja sellest hing sai inimese rinda

Ja igatsus kui tuli tungija.

Ses tules nägin jumaluse randa.

Kesköösel sinna lendas minu nutt:

Ma tulen hilja, viimne teiste seltsis,-

Ma unistaja nagu muinasjutt.

VALGE Г–Г–

VALGEL Г–Г–L

Mets kohas, kui tuhanded kandled

Ta pГµues kumisesid,

Kui kandled, kus päikesekiired

Pääl keelteks kõlisesid;

Ja läbi uinunud ilma

Kui inglid liikusivad,

Ja tasasel armsuse lennul

Г–Г¶d valget kГјlvasivad.

Mets kohas, öö õndsuse mõttes

Mu tunded Гµitsesivad,

Ja palves Jumala rannad

Mu sГјdant tervitivad.

KEVADE Г•HTUL

Nagu magus unenägu

Tine hГµise igal pool;

Гњle aasa ujub tasa

Valge udu jahe vool.

Metsa pГµues nagu kГµne,

Punga puhkemise jutt;

Üle välja, üle põllu

Rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,

Siiski kГµik kui Г¤rkvel veel,

Nagu Гµnnis ootamine:

Armastus ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala

Nagu soojus sumaja:

Võiksin läbi vaikse ilma

Kodu hГµiskeks sulada!

KEVADE

Kellade helin käib, kellade helin -

Kevade sГјgavus kumiseb,

Udude sГјdames Г¤rkavad rannad,

TГµusmine idudes kujuneb.

Väsind kõik olid kui minejad lained,

Luitel kes suudeldes surivad,

Õndsad kõik lauldes nüüd jälle

Läbi öö soojunud tulevad.

Õnn ülestõusjale, päikest kes tunneb

Eneses kalmusid lГµhkumas,

Г•nn, kes kГµik kurbused purjedeks kudus,

Hingele kaugusi pГјhendas.

Tõuse, o süda, lenda ja mängi,

TГµuse kui liblik sa tГµugu seest -

Kellade helin käib, kellade helin

Kumiseb, kГµneleb tГµusmisest.

ГњLESSE!

Tolmuse tänava suruvast kitsusest

Sinna, kus puhas on Гµhk,

Sinna, kus inime vabalt saab hingata,

Vabalt, mis Гјksinda kГµrgel vГµib vГµrsuda,

KГµrgel, kus puhas on Гµhk!

Puhas on vabadus, vaimustus, armastus,

Avar sääl südame piir,

Tarkuses langend sääl kõikide rinnale,

Kes siin on juhtinud otsijaid Гјlesse,

Avar kus sГјdame piir.

Puhtas, sääl tunned, mis peidetud elusse,

Leiad, et ilus on maa,

Leiad, et magus on elada valguses,

Päevalist leiba nii maitseda eneses,

Tunda, kui ilus on maa.

Tuimuse tänava suruvast kitsusest,

Igatsus, kanna sa meid,

Vabadus, tiibu sa tuliseid kasvata,

Vaimustus, kГµiki sa minekuks Гјhenda,

Armastus, juhi sa meid!

KГ•IK TUULED (Gaseel)

Kõik tuuled mul armsad südaööl,

Koos laulame mГµndagi laulu.

Ei sõbrad unusta armsal tööl

Koos viibides kunagi laulu!

Kõik tuuled, meil alati vöö on vööl;

Me elame reisi laulu

Ja paisudes läeme kui armsal tööl

Kesk lagedat, koduta laulu -

Kõik tuuled, me huugades südaööl

Täis valguse ihade laulu.

VESIROOS

Keset vaikset järve,

Kus need lained tasa käivad,

Suudleb päike lõmmelehte,

Suudleb, üksi pilved näevad,

Vette loovad varjuvärve -

Päike suudleb lõmmelehte.

Keset vaikset järve

Kosib päike lõmmelehte,

Leiab teed ta sГјdamesse,

Loob sääl endast talle ehte,

Luues vajub, õhtuvärve

Lisab vete läikidesse.

Keset uinund järve

Sureb lõmmelehte päike,

SГјnnib Гµrnaks vesiroosiks

Kumama kui uni väike

Г•htupalveks jumalale.

SUVI

Kõik pehmed suvetuuled mängivad,

Vett suudleb valgus Гјheks taevaga -

Kõik väljad endamisi tolmavad.

KГµik sГµnad raugesid su huultele,

KГµik sГµnad vaikisid ka minul -

Kõik kadus meil, ja jäi üksi südame

Гњks helin, Гјks nii mul kui sinul.

Ja pehmed suvetuuled mängivad

Ning meie Гµnnelilled Гµitsevad.

KAJA

Kätkis kiigub lapsukene,

Une hГµlmas hingab tasa;

Palgel kГµnnib nagu virve

Vaikne naeratuse sära,

Päiksepiste vastukaja

Paradiisi mängumurult.

Kätki kõrval istub ema,

Vaatab na