Kliinikumi tekke lugu 1989–1999
Raul Talvik
Raamat on dokumentidele toetuv ülevaade Tartu ülikooli kliinikumi tekkimisest kümne aasta(1989-1999) jooksul. Kirjeldatud on erinevate isikute ja organisatsioonide  huve, soove ja tegevusi eraldiolevate Tartu haiglate ühendamisest kuni kliinikumi loomiseni. Põhitähelepanu on suunatud kliinikumi juhatuse tegevusele nende aastate jooksul, kuidas suunduti särava sihi - ühtse kliinikumi poole.
Kliinikumi tekke lugu 1989–1999
Toimetaja Anne Velliste
Kujundaja Kadri Kuusk
Fotod:
Tartu Гњlikooli Kliinikumi arhiiv, Tartu Гњlikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arhiiv;
Ants Peetsalu, Marju Lauristini, Keiu Saarniidu, Urmas Siiguri, Helve Königi, Iive Kolli, Urmo Kööbi, Tiiu Aro, Jaak Aaviksoo, Raul Talviku ja perekond Karu eraarhiivid
ISBN 978-9985-4-0541-3
В© SA Tartu Гњlikooli Kliinikum, 2008
ISBN 978-9985-4-0541-3 (epub)
Digiteerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2012
EESSГ•NA
Tartu Ülikooli Kliinikumi loomise lugu oli väga emotsionaalne ja vastuoluline, seda nii erinevate ideede kui kohati ka neid kandvate isikute tasemel. Tegemist oli ju probleemse ajajärguga Kliinikumi ajaloos, mis määras suures osas Eesti haiglavõrgu arengu suuna.
Ka nüüd, aastaid hiljem vanu ajaleheartikleid sirvides tundub mõni seik möödanikust pigem isikutevahelise probleemina, vahel elati sündmuste arengule ehk liigagi tormiliselt kaasa, kuid omaaegses keerulises olukorras oli see kõik ilmselt paratamatu. Ilma juhtide isikliku soovi ja julguseta võtta vastu otsuseid kõige raskemates tingimustes poleks sündinud sellist haiglat, nagu meil täna on. Polegi oluline, kes millist ametlikku positsiooni omas või kuivõrd ta kogu protsessis välja paistis, peamine on tulemus ja selleks on Kliinikum, mille üle võib vaid uhkust tunda ja mis sündis mõtete ning ideede paljususest, jõu ja vastujõu olemasolust sel dramaatilisel ajajärgul.
Samas pole käesolev raamatuke päriselt ajalooline uurimus: liiga lähedal ajaliselt on veel toimunud sündmused selleks, et neile süvitsi hinnangut anda. “Kliinikumi tekke loo” mõte on näidata, kuidas jõuti Kliinikumi rajamise ideeni ja kuidas juhatus idee ellu viis. Tolleaegse õhustiku taastamine ainult arhiivide alusel oli keeruline, seetõttu on kasutatud ajakirjanduses ilmunud ja eraarhiivides säilinud materjale, aga ka teisi allikaid. Tänusõnu väärivad aktiivsed ajakirjanikud, kelle töödele sai raamatu kirjutamisel toetuda. Kuna allakirjutanu lähtus peamiselt juhatuse tegemistest Kliinikumi loomisel, siis jäi palju muud huvitavat materjali paratamatult kõrvale ja see põhjustas ilmselt ka teatava subjektiivsuse. Mingit lohutust võib leida sellest, et absoluutset tõde pole niikuinii olemas.
Raamatu kaasautorid Lembit Allikmets, Tiiu Aro, Maire Audova, Üllar Kaljumäe, Malle Keis, Rein Kermes, Iive Koll, Helve König, Urmo Kööbi, Krista Lõivukene, Marika Mikelsaar, Raivo Metsvaht, Kaljo Mitt, Ants Peetsalu, Aili Pikk, Toomas Ruus, Keiu Saarniit ja Urmas Siigur andsid hindamatu panuse „Kliinikumi tekke loo“ kirjapanemisel. Olgu siinkohal neile öeldud siirad tänusõnad.
Kui see raamatuke pakub veidigi huvitavat lugemist sellest, kuidas riigikorra muutumise järel tekkis Tartu Ülikooli Kliinikum, siis on tema ülesanne täidetud.
Raul Talvik
IDEEST RIIKLIKU ASUTUSENI
1989–16. JUUNI 1993
Ajalooline tagapГµhi
1980. aastate lõpp oli Eesti rahvale uute võimaluste avanemise aeg. 1985. aastal, kui Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks, algas perestroika, millega taheti vana korda vaid kosmeetiliselt parandada. Selleks ajaks oli fosforiidisõda Eestis juba alanud ja rahva teadvus äratatud. 23. augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis MRP-le pühendatud meeleavaldus ja 26. septembril 1987 ilmus ajalehes Edasi Isemajandava Eesti (IME) idee, mõlemad leidsid suurt vastukaja. Aasta hiljem loodi Rahvarinne, millest sai IME poliitiline partner.
Dots Laur Karu, kauaaegne MaarjamГµisa peaarst, tervishoiuminister ja sotsiaalhoolduse minister ning aktiivne t