?ks leht «vanapagana» t?htraamatust

Eduard Bornh?he

Eduard Bornh?he 1878. aastal avaldatud novell.

Eduard Bornh?he

?ks leht «vanapagana» t?htraamatust

?KS LEHT „VANAPAGANA“ T?HTRAAMATUST

1

P?ike paistis nii palavasti, kui ?hvardaks ta maad ja taevast kokku sulatada, ja ?hk oli kas v?i saagimiseks paks k?ll.

Kui kord omal ajal vana kreeka m?ttetark ja naljakapukas Diogenes oma vaadi sees suuremat ilmalikku ?nne ei kiitnud tundvat kui p?ikesepaistet, siis n?isid ses asjas noorel mehel, kes praegu pikal sammul m??da kuiva v?ljateed l?heda lepiku poole tolmas, hoopis teised m?tted olevat.

Nimetatud noormees, kes praegu p?ikest ja palavust ?he koha peale soovis, mille peale m?teldes juba igal ausal ristiinimesel j?nesenahk selga t?kib, kandis kaunis peeni riideid, millel aga k?igil s?herdune ise?ralik mood oli, et nende peremees ei kits ega k?rner, see on ei linnakodanik ega talupoeg v?inud olla. Isemoodi laia ??rega viltk?bar, sametist kuub ja suured sehkenduste kaaned kaenla all tunnistasid teda ?heks neist lustlikudest r?ndavatest lindudest, kelle amet on kallist paberit ja linast riiet kalli v?rviga t?is m??rida ja jumala kena loodust inimese k?tet?? peale n?iduda; l?hidalt ?telda, r??gitav Aadama laps ei olnud keegi muu ametnik kui maaler, v?i et tema au mitte m??riv?rvijaks arvamisega solkida, parem ?eldud kunstmaaler.

Looduse p?hiseaduseks on, et kui p?ike palavasti paistab, siis igal jumala loodud loomal palav on, olgu ta elevant v?i s??sk, eskimo v?i hotentott; meie ei hakka siin suurt aru tegema, missuguste nimetatud loomade kilda kunstmaalrit tuleb arvata, aga seda teame selgesti, et meie kunstmaaler nii suurt palavust tundis kui iial ?ks kunstmaaler ?ndsast Aadamast saadik.

Oma sametkuue oli ta juba ammugi laiali lahti teinud ja ?lgade peale selja taha k??rinud; k?bar rippus veel suure vaevaga viimse peanuki otsas ja ?hvardas iga silmapilk oma hooletust peremehest tallatud maapinda s?bralikult musutada.

«Puh!» r??kis noormees iseeneses, edasi k?ndides, «niisugust palavust ma ei sooviks t?esti mitte va tahmaselegi, kui tal kord kogemata himu tuleks oma muidugi juba soojast pesast v?lja pugeda ja meie jumalakartlikku Eestimaa pinda oma v??rakstulekuga r??mustada. – Aga – puh! – ma kardan, et ta praegu mu enese kallal on, sest vanas?na ?tleb: «Kui sa kurjavaimu seina peale maalid, tuleb ta ise taga j?rele!» – Mina pole teda t?na k?ll veel kusagile seina peale maalinud, aga selle eest tema t?htsat nime enam kordi pruukinud, kui teda terves testamendis leida on. Tule appi, kuidas siis muidu maaler s?herdusse h?daohtu v?iks langeda, et k?rtsi, seda kallist v?sinud reisija taevalikku elustajat ja noorte naiste p?rgu alustajat veel kusagil n?ha pole, kuna kirikutorn juba ammugi nii l?hedalt paistab, et m?ni k?rgete kandade ja madala aruga tuuletallaja prillide vahelt pilvedele h?daohtu ?hvardava ninaga m??ri sisse augu v?iks pista. Naljakas – muidu, kui mina alles siin s?bralikkude seltsimeeste hulgas isalikke saapaid ja emalikke p?kse l?hkusin, oli siin ikka kirikutorn k?rtsi r??mustav ettekuulutaja ja tuletorn. – Hm! v?i elavad siin n??d inglid? … Ohoo! sealt tuleb ju keegi ingel, s?ites tolmupilvede peal! – hm! ?ks rasvane ingel!» –

Eemalt tuli kiirel s?idul kerge vanker, tuline ruun ees, ligemale; ta kandis ?htainust meesterahvast, kelle k?ljes muud suuremat t?helepanemisev??rt asja ei olnud, kui et ta k?igi looduse ja m??tmise, raskuse ja raksumise seaduste j?rgi kerge vankri kohta natukene liiga suure k?huga oli.

«Oi!» ?tles r?ndaja iseeneses, p?rast seda kui vanker m??das oli, «see mees on v?ga julge, et ta terve toidumagasini oma kerge s?iduriista peale julgeb laduda; kui pea ei v?iks mitte s?herdune kerge alus murduda ja siis ?hvardavad Eestimaale Pompeii ja Lissaboni p?evad tulla. – Hm! suur hooletus! – Maav?risemine pole ju v?ike asi.»

N?nda arutades hakkas ta j?lle edasi ruttama, v?he aja p?rast j?udis ta lepiku kosutavasse vilusse ja leidis siin pealegi ilma lootmata v?ikese j?ekese, mis ussikeerdudes l?bi v?sastiku vingerdas, kuna teek?ijate ta