Tähetund

Betti Alver

Betti Alver

TГ„HETUND

VALIK LUULETUSI JA POEEME

Kujundanud Ott Kangilaski

Tallinn: Eesti Raamat, 1966

Keeleliselt muutmata

E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus“ toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu. ISBN 978-9949-530-91-5 (epub)

E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv“ raamatukogu.

Tehniliselt toimetanud Tiina Saluvere

Kaane kujundanud Mari Kaljuste

Teostanud OГњ Digira (http://www.digira.ee/)

В© Eesti Kirjanike Liit ja Kultuuriministeerium

Eesti Kirjandusmuuseum

Tartu 2014

TГ„HETUND

Mis kГјsib elulahkmel heitlik maru!

Kuid sina enesele annad endast aru.

Ja olgu öö kuitahes pikalt pime –

sa otsaeest ei pГјhi oma nime.

Puulehtki vaatab valgust, vajub vette

koos teistega. Ja siiski omaette.

Sul puudub sirav siht? – Eks mine

ja taipa, mis on aina tarbimine.

Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?

Miks julm ei olda iial juhtumisi?

Miks lillekiivrid roostega ei kattu?

Miks elu tähetund on kordumatu?

Miks tulukene tuisuööde kestel

ei kustunud, ei kustu inimestel?

Eks kГјsi endast parematelt.

Eks kГјsi surnutelt. Ja elavatelt.

Kuid Г¤ra iial kГјsi kaduvikult

sa enam neid, kes läksid juhuslikult

kottpimedasse läbi leeteluha.

Oh usu, nendele on Гјkstapuha,

kas laevamees kord sГµudis laternata

nad kaotsi meelega vГµi kogemata.

1965

TUHM KALENDER

PEDJA

Seal, kus pööriputk ja loogas pajud

peegelduvad Pedja mustas vees –

sinna jooksen ikka pakku ajul,

kui mu hinges umbne viha keeb.

Kas mind rГµhub ahas toakoobas,

rasvaving ja haisev murulauk,

elu rammalt, loiult roomav roobas,

nurjund ootus, hargnev sukaauk –

Pedja! Pedja! sinu kaldaliiva

tallad tambivad siis tusapalangu,

sinu Г¶ised, laisad lainetiivad

viivad minema mu vihavalangu.

Mul on Г¤kki vГµlusГµnu Гјleliia,

imet sГµrmedes kui hanges lund.

Piilun vГµimatusi sinna-siia,

kuni huugama lööb hommiktund.

See on vabrik teispool lubjakuuri,

kaugest metsast tГµuseb Гµhkuv kirm.

Jooksujalu tõttan jälle puuri,

hinges vastse päeva vastne hirm.

Jälle tahmana mu peale viha vajub,

tuhm kui tuhk, ma sorin tuhka lees.

Mina? ... Ei, ma olen seal, kus loogas pajud

peegelduvad Pedja mustas vees.

1931

Г„KKI ILM LГ„KS SULALE

Äkki ilm läks sulale,

tuisk lГµi valgeks linna.

Võtsin uued kindad käest:

milleks, milleks minna?

Heitsin nurka kГјbara,

mantli tuvihalli,

mähkisin end üleni

punasesse salli.

Vanaema oli noor,

kui neid lГµngu keris.

NГјГјd ta kondid kГµdunend,

rätik ent kui veri.

Narmad nagu helmeread

minu randmel kГµhnal.

Tunnen, ihust kahvatust

hoovab mullalГµhna.

Äkki ilm läks sulale,

tilgub räästakallak.

Raban rГµivad, kindad maast,

jooksen trepist alla.

1931

KAKS KEVADLAULU

I

Naerma peaksin mina nГјГјd,

naerma, et aken pГµruks!

Ent tummalt ma ootan hommikut,

suu Гјmber nutuvГµru.

Issand! kuskil aosinetuses

seisavad noored, niisked kased,

kuskil murduvad praegu tammid,

suitseb tГµrvane kГјtisease,

kuskil nagisevad puukodarad,

vajudes rummuni lumevette,

kuskil ... oh, miks mina istun siin,

vahtides sГјngelt enda ette?

NГјГјd mina tunnen, kГµik oli tuhk,

mida otsisin lõõmavas innus.

Milleks minule kirevad uimad,

petlikud rannad, lilled ja linnud?

Maanteele nüüd kisub mu süda –

seni sihitult hulkuda tahan,

kuni jahedad kevadvihmad

pesevad silmist nukruse maha.

2

Kevad piirand selle linna,

tuultel’ vastu ruttan.

KГµik nГјГјd mulle vend ja sГµsar,

tahaks laulda, nutta.

Roimar nelja täägi vahel –

peidad silmi, kГµrvu.

Ah, nii tihti mustal tunnil

seisime ju kГµrvu.

Valemängur, laadaline,

parkal, kingsepp, varas –

igamees mul täna sõber,

iga iste paras.

Naine närbuv sünges majas –

ehid kГµhnu Гµlgu.

NГµnda palju, hirmus palju

olen sulle vГµlgu.

Kellele teind elu liiga,

joomar, pätt ja lurjus –

vГµtke, vГµtke minu sГјda,

rГјГјbake end