Hennu veli

August Kitzberg

August Kitzbergi 1904. aastal ilmunud jutustus.

August Kitzberg

Hennu veli

I

…

Jaa, jaa, kui inimene «Veli Henn» on …![1 - Loo kirjutaja m?tleb «Postimehes» ilmunud lugu «Veli Henn», mille peale tema oma looga ?iendava vastuse tahab kirjutada.]

Kui vennad k?ll ?he isa-ema pojad on ja ?he ja sellesama kaevu veega ristitud, aga teine on k?igest «Veli Henn»!

Kui inimene ometi Henn Kaasik on, n?ndasama h?sti kui teine Jaan Kaasik, ja siiski …!

Vaadake, siis v?ib inimese s?da sees t?is tulla.

?ks vanakuradi v?im on sel kirjutatud s?nal. ?ks istub maha, kirjutab lori valmis ja … teistel pole paremat teha, kui seda lori lugeda ja … sinul on nimi k?es, hais k?ljes, millest enam lahti ei saa…

Nagu s??rusuitsu l?hna enam keegi riietest v?lja ei v?ta!

Ja kui sa ka kolm aastat aega k?igile volikogu protokollidele, tuhandetele maailma laiali minevaile kirjadele, isegi igale k?lakupja k?sut?hele, igale kuulutusele, mis kiriku juurde tulpa ?les l??akse, ja iga vallainimese pearahamaksu raamatusse oma ?ige nime oma k?ega oled alla kirjutanud, k?ll eesti keeli, k?ll vene keeli: Henn Kaasik ja Gei Kazik, – midagi see ei aita! Oled muudkui «Veli Henn», kus sa aga oma n?gu n?itad. K?ige paremad s?brad nimetavad sind n?nda ja r??givad «v?ikesest hea ?raoleku tegemisest».

Mina, Henn Kaasik, aga ?tlen: narr on iga inimene, kellel aega sugugi ?le ei j??, kellel mahti p?rmugi pole enesele v?ikest head ?raolekut lubada. Kellel kunagi p?si pole minutiks ajaks v?i – nagu vana Abja parun ?tles – «v?ikeseks pooleks tunniks» ennast k?lili lasta ja k?sip?sekil natuke maailma elu ?le j?rele v?i ka mitte midagi m?elda …! Ega kaasa v?tta «sedasinast maailma» – keegi ei j?ua.

Jaa, jaa, n?nda lasub m?nikord teine inimene, teine vend teise peal, nagu sade – terve poole eluea, ja see, kes m?ju alla on sattunud, ei teagi seda ise, enne kui tal kogemata silmad lahti p??sevad.

*

Meid oli kaks venda: Jaanist vend ja mina. Jaan oli vanem. Ega ta ei tea kui palju vanem polnud, aga nii palju ikka oli, et ta kui perekonnatugi v?eteenistusest ?ra p??ses, – esimese poja s?ndimise ?igus oli ikka tema. Nagu vanasti Eesavi ja Jakobi ajal juba Ja karvane oli Eesav – tahtsin ?elda Jaan – kah, temale kasvas aegsasti parukas suhu; juba seitsmeteistk?mne aastaga oli tal n?gu habet t?is.

Kuid ma pean juba varemast ajast algama – poisikesep?lvest. Muidu ?iget pilti ei saa. Meie vanast isast ja armsast emakesest ma k?ll enam r??kima ei hakka – see viiks pikale. Ja ega lapsep?lves kodus esimese s?ndimise ?iguse poolest meie vahel Jaaniga veel vahet midagi polnud.

Alles k?lakoolis hakkas see asi peale. Jaan oli seal juba talve otsa ?ra olnud ja ei j?udnud k?llalt kiita, kui hea mees koolmeister on ning kui tore seal hulgani h?mariku ajal lumehangede otsas s?da olla pidada.

N?nda meelitas Jaan minu enesega ?hes juba varakult ja enneaegu kooli.

Tore see oli k?ll – kolm talve aega. Ega Vene-T?rgi s?da ei l?ppenud iialgi. Iga p?ev oli uus kisklemine.

Valla koolipoiste seas oli kaks loomulikku vastast erakonda: V?ljak?la poisid ja Metsak?la poisid. V?ljak?la poisid kujutasid Vene, Metsak?la poisid T?rgi v?ge. Poiste arv kaldus poole peale, ainult v?esalkade vahvuse k?ljes rippus s?ja?nn.

T?hi seda teab, kuidas just Jaanist Vene v?e kindral oli saanud. Ja uute soldatite muretsemine oli juba enam kindrali enese asi; ega nekrutiv?tmise-komisjoni polnud, kes roodu uusi mehi juurde oleks muretsenud.

Kui n??d ka mina tulin, siis oli ikka kohe Vene V?es loo j?rgi ?ks mees rohkem.

Koolimaja sauna taga, sigade koplis – sinna olid alati m??ratumad lumehanged kokku tuisanud, need ep need kantsid olid, mis v?tta ja kaitsta tulid. S?ja?nn oli talve jooksul heitlik k?llalt; ei v?inud sugugi julge olla, et kants, mis t?na Vene v?imu all seisis, homme t?rklaste k?tte ei langenud.

Pehme ja sula lumega andis seal sumada; kui sagedasti ei tulnud meil p?rast m?rgade p?kstega tuppa ?ppima minna! Ja ega asi m?rgade p?kste juurde ?ksi j??nud. Kui v?itlus v?ga ?ge ja mehed juba vihased o