Teedeehituse ohud

Rein Reisberg

Mart Joosep

Tööinspektsiooni poolt koostatud trükises juhitakse tähelepanu teedeehitusel esinevatele ohtudele, kirjeldatakse õigusaktide nõudeid ning antakse soovitusi ohutuse tagamiseks ja tööõnnetuse vältimiseks. Trükis on suunatud tööandjale, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajatele, kes tegelevad töökeskkonnaga või on selle paremaks muutmisest huvitatud. Juhend võib alla abiks ka ametnikele, sest rõhuvas enamuses toimuvad teetööd avalikult kasutatavatel teedel, kus teetöid korraldavad Maanteeamet või kohalik omavalitsus.

Mart Joosep, Rein Reisberg

Teedeehituse ohud

Sissejuhatus

Viimastel aastakГјmnetel on ehitustegevus Eestis tunduvalt intensiivistunud. Suure osa ehitustegevusest moodustab teedeehitus.

Ehitus on tegevusala, kus juhtub kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Teedeehituse valdkonnas on viimase nelja aasta jooksul igal aastal registreeritud ligikaudu 40 tööõnnetust.

2015. aastal juhtus 34 erineva tööandja juures 48 tööõnnetust, neist 15 olid rasked ja üks õnnetus lõppes surmaga.

Käesolevas juhendis juhib Tööinspektsioon tähelepanu teedeehitusel esinevatele ohtudele, kirjeldab õigusaktide nõudeid ning annab soovitusi ohutuse tagamiseks ja tööõnnetuste vältimiseks.

Juhend on suunatud tööandjale, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajatele, kes tegelevad töökeskkonnaga või on selle paremaks muutmisest huvitatud. Juhend võib olla hea abivahend ka ametnikele, sest enamjaolt toimuvad teetööd avalikult kasutatavatel teedel, kus teetöid korraldavad Maanteeamet või kohalik omavalitsus.

Teetööks nimetatakse muu hulgas tee ehitamist ja remontimist ning tee ja tee kaitsevööndi hooldamist. Teetööde puhul on lisaks ehitatava tee valmimise järel kasutamise ohutusele oluline ka teetööde teostajate ohutus. Selle eelduseks on hea töökeskkond. Käesolev juhend käsitleb töötervishoidu ja tööohutust teetöödel.

Heas töökeskkonnas säilib ja paraneb töötajate tervis ja töövõime, samuti areneb töökorraldus ja ohutuskultuur sellises suunas, mis toetab tööohutust ja töötervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda ja ladusat tööd, luues eelduse töötulemuste parandamiseks. Olenevalt erialast, valdkonnast ja töötajast võib hea töökeskkond olla erineva tähendusega. Näiteks ei põhjusta hea töökeskkond töötajal selja-, kaela-, õlavöötme või randmete vaevusi ning töötajad ei ole stressis.

Hea töökeskkonna saavutamiseks on esmalt vaja järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle alusel rakendatud määrused, milles on sätestatud töökeskkonnale esitatavad nõuded.

Seaduses on samuti sätestatud tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, mis on seotud tervisele ohutu töökeskkonna loomisega, ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldus nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

Teedeehitusel on oluline järgida Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. aasta määrust nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” (edaspidi „ehitusohutuse määrus”). Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peavad ehitusettevõtjad järgima määruse 2. peatükis sätestatud nõudeid, tagama töövahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning järgima kasutatavate materjalide, sh ohtlike kemikaalide käitlemise nõudeid.

Tööõnnetuste esinemine on enamasti puuduliku töökorralduse ja vähese teadlikkuse tulemus, sellega võib kaasneda töötaja osaline või täielik töövõimetus või isegi surm. Töötajate ohutuse ja tervise tagamine töökeskkonnas ning asjaomaste õigusaktide täitmine on iga tööandja kohus. Kui ettevõte tahab viia oma tööohutusalase tegevuse juhtimise õigusaktidega määratletud nõuetest kõrgemale tasemele, siis on soovitatav