Meri ja armastus

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1914. aastal ilmavalgust n?inud novell.

Jakob M?ndmets

Meri ja armastus

MERI JA ARMASTUS

1

Iga silmapilguga t?usis pidutuju. V?llaneeme randlaste p?evitanud, pruuniks p?lenud n?od ?hetasid ja raputades oma sassis p?id v?tsid nad j?hkralt k?veraks kooldunud ja sarvenenud s?rmedega tugevate kehadega ja j?medate k?htudega t?drukute ?mbert kinni ja viisid need tantsima. Tantsides liikusid nende kehad juhmilt, kuna nad selle juures meeletult paugutasid oma rautatud kontsadega vastu siledaks kulunud p?randapaasi. Poiste t?ssij?kkide h?lmad lehvisid, pannes heljuma peenikest tolmu. Painajaliku halastamatusega surusid noormehed viinaklaasid t?drukute pundunud huultele ja kui need enam r??bata ei jaksanud, valati neile vastikult haisev tuliviha viin kaela.

Leti ees istus Keskn?mme kohapidaja ja puukaupmees Kadak oma t?tre ja v?imehega.

“K?rtsmik, anna veel viina ja ?lut. Kui ka arve viiek?mne rubla peale t?useb, anna ikka.”

K?rtsmik, kes kogu inimea oli istunud Viisu k?rtsi leti taga, ruttas kiiresti t?itma seda k?sku. Niisuguseid k?ske saab rannak?rtsis kuulda vahest ?ks kord elus.

“Hea mees, hea mees!” laulis vigane Rein, longates rikka mehe l?hedale. Ta haiged, punaste laugudega silmad jooksid vett ja ?le v?ljavajunud alumise moka s?litas ta kollast tubakavirtsa.

“See on ?ige. Sa tahad muidugi juua? Joo!”

“Hea mees, hea mees!” halises Rein.

“Minu kohta v?ite seda ?telda,” k?neles Kadak ja ajas oma mehise keha sirgu: “Ah-ah-ah – muidugi ei oleks igamees juba vaest poissi siit rannast omale v?imeheks v?tnud. Olgu nii – n?nda ma ?tlesin – kui tahavad elada – elagu peale.”

Randlased kuulsid neid s?nu.

“Anton on tubli poiss! Tubli poiss!” ?tlesid mitmed.

“?kski ei ole siin k?las nii osav ja agar meremees,” kinnitas Rein.

“Ela, ega mina keela,” t?hendas Kadak, l??es v?imehele koduselt ?lale. “Suren mina, ega muud p?rijat ole. Ma olen isa ja oskan lapse ?nnest lugu pidada.”

“Kas kurat on see hea siin elada,” h??dis kimara habemega randlane oma k?hisevast rinnast, sellejuures k?ega toetudes vastu seina. “Ka ma l?heksin siit ?ra – kerge ei ole see elu. Aga sellel poisil oli ?nne!”

Keegi ei k?nelenud temaga. Ta j?i seisatama ja vaatas l?bi kitsaste, m??rdunud ja hoolega lapitud ruutude mere poole.

“Ta on sellest kuradi meremehe-elust p??snud. Ma tean, ma tean, mis see t?hendab,” pomises ta eneses.

Mitte silmapilguks, ka siis mitte, kui randlased olid meeletult joobnud, ei lasknud meri ennast ununeda nende meelest. Ka n??d tulid valged lained perude hobustena lehvivate lakkadega alla k?rgelt merelt, s??stsid m?ratsevas tujus vastu lumivalget panga seina, langedes sealt miljonite pisaratena kerge aurupilve n?ol tagasi voogudesse. Aastate jooksul kangutavad nad panga k?ljest lahti kivilahmakaid. Kui nende t?? ka rutulist edu ei n?ita, siis ei tee see voogudele muret. Aega neil jatkub.

“Andke neile veel viie rubla eest ?lut ja viina,” ?tles Kadak k?rtsmikule. “Aga meie s?idame n??d ?ra.”

“Hea poiss, tubli poiss sa olid,” ?tlesid randlased Antonile, “aga sul paganal oli ?nne.”

“Aa – n?gite n??d,” k?neles Vihu Laas, seistes harkis jalu keset k?rtsituba, k?rgel venival toonil, kuna ta laiad meremehesaapa s??red olid vajunud lonti. “Niisugune peab naine olema.” ta astus seina ??res olevate t?drukute ette. “Aga mis teie ka olete. Eks teie n?e, kui j?medad teie olete, justkui hakkaks iga?ks last tooma. Oi – mina ju tean, sest ma olen ilmas k?inud. Aga tule tantsima!”

Ta sirutas k?ed ?he mustajuukselise t?druku j?rele.

See keeras mehele selja.

“Kui ei tule, ei tule – ega minagi palu. Ma v?in ju ?ksigi.”

Ja ta jaunas keset tuba ?ksip?ini, tugevasti paugutades oma laiade rautatud kontsadega vastu paasi.

2

Tee k?is m??da ranna ??rt ?le k?rge k?miseva n?mme. Pahemal pool all ulgus meri ja maal sasis meretuul kadakap??said ja kiduraid sarapuid. Sarapuup??saste vahel otsisid lahjad lambad ja ?barikud talled mahlata rohuliblesid, ja kui vankrim?rin neid peletas, jooksid eemale ja vaatasid siis