?nnemunake

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

?nnemunake

?NNEMUNAKE

?kskord elas ?ks kehv mees oma naisega suures metsas; jumal oli neile kaheksa last andnud, kellest vanemad v??ra sunni all juba oma leivapalukest teenisid. Sellep?rast ei teinud vanematele suurt r??mu, kui neile veel vanal eal ?heksas pojuke s?ndis. Siiski pidid nad lapsukese kui jumala anni vastu v?tma ja ristirahva viisil ristida laskma.

N??d s?ndis aga, et keegi lapsele vaderiks ei tahtnud minna, sest iga?ks kartis: kui vanemad ?ra surevad, siis j??b laps minu kaela peale koormaks. Mees m?tles: ma v?tan lapse s?lle ja viin p?hap?eval kiriku, r??gin, et vadereid kuskilt ei ole saanud, tehku siis kiriku?petaja mis tahes, ristigu last v?i j?tku ristimata, ega sellep?rast patt minu hinge peale ei v?i langeda.

Natuke maad kodunt minnes leidis ta ?he sandi tee ??res istumas, kes temalt armu palus. Mees ?tles: „Mul ei ole, vennike, sulle midagi anda, need kopikad, mis mul taskus, pean lapse ristitamise eest andma; aga kui sa hea mees tahad olla, siis tule minu lapsele vaderiks, p?rast l?hme koju ja v?tame, mis perenaine varrude roaks meile valmistanud.“

Sant, keda t?nini veel keegi vaderiks ei olnud palunud, t?itis r??muga mehe palumist ja l?ks temaga seltsis kirikule.

Kui nad parajasti sinna j?udsid, tuli ?ks uhke t?ld nelja hobusega kiriku ukse ette, ?ks noor naisterahva-saks astus t?llast.

Kehv mees m?tles: siin tahan viimast korda oma ?nne katsuda, astus. alandlikult kummardades proua v?i preili, v?i kes ta oli, ette ja ?tles: „Aus preili v?i kes te olete, v?tke see vaev enda peale, et minu lapsele vaderiks tulete?“ Preili lubas palumist t?ita. Kui n??d laps p?rast jutlust ristimisele viidi, panid ?petaja ja kirikurahvas v?ga imeks, et ?ks vaene kerjaja sant ja uhke suurtsugu naisterahvas ?heskoos lapsel vaderiks seisid.