T?htis p?ev

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1903. aastal kirjutatud novell.

T?HTIS P?EV

See oli nelip?hi esimesel p?hal, kui Kuusiku perenaine oma karjapoisi harjunud viisil varsti peale p?ikeset?usu ?les ?ratas. Poiss t?usis heintel istukile, vaatas ringi, n?gi, kuidas t??poisid rahulikult magama j?id ja m?ni nendest teist k?lge p??ris, ning ta tundis, et t?na ise?ranis raske oli t?usta ja et uni ise?ranis magus. Siiski pidi ta t?usma, sest ta teadis, et perenaine laisklemist ja venimist ei salli.

Poiss tuli lakast maha, pesi silmad puhtaks, pani uued riided selga ja uue m?tsi pahe; p?ksis??red k??ris ta juba kodus ?les, et neid kastese rohuga mitte m?rjaks teha. N??d vaatas ta oma lumivalget leivakotti, mis laual juba valmis seisis, tegi selle suu lahti ja heitis pilgu sisse: siin oli t?kk v?rsket rukki-, teine nisup??lileiba. Karpe ta ei avanudki, juba muidu aimas ta, mis seal sees on.

“Ole aga n??d viks, aja loomad hea rohu peale, las t?mbavad kered t?is; kui p?ike palavamaks l?heb, siis v?id lasta nad t?na varem koju tulla,” r??kis perenaine l?psikuga kambri astudes. “Ma piimapudelit sulle ei pannudki,” r??kis ta natukese aja p?rast edasi, “m?tlesin, ega sa t?na hooligi teisest, saialeiba ja v?id muidugi. Liha panin sulle ka tillukese teise karbi otsa sisse, kui sa ise ei taha, ?? siis koerale anna, too koju tagasi; tema jaoks on t?kk rukkileiba, see k?ib talle k?ll … Mine aga aja nad n??d karjaaiast v?lja, ma tulen aitan sul nad koplist k?rmesti l?bi saata.”

Poiss l?ks, kuna perenaine veel piima j?i kurnama. Varsti oli ka tema v?ljas ja l?ks ?hes poisiga loomade j?rel m??da t?navat alla. T?nava otsas ootas saunaeit oma lehmaga pere karja. Varsti ilmus ka sauna-vanamees toa uksest ja v?ttis seina najalt pika vitsa.