Tammiste k?la «veskitondid»

Lydia Koidula

Lydia Koidula

Tammiste k?la «veskitondid»

*

Eidekene, hellakene!

Armastus kui arga lindu

oma leitud oksadele, vaba metsa

varjudele silma sala seletusel

?nne h??lel h??demaie,

puhkepaika pidamaie. Ei tema

tunne teise tungi, targa keele

keelamisi, osava h??le h?ikamist.

K??nlakuu ?htupime hingas ?ues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnast l?bi, p?hkis l?bi metsa ja ?le n?mme, et puud nutsid k?es ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; l?i vastu Tammiste veski v?ikest akent, et ruudud l?gisesid ja v?sinud, lahja k??nlaotsake ahjurinna ??rel vahetevahel, nagu unistaja laps. tukkudes pead tuule?hu k?es k?igutas, mis paberit?ki l?bi aeg-ajalt tuppa tungis, mille eide osav k?si l?hkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva s?na t?si oli, et kui k??nlap?eva aegu h?rg r??sta alt juua sai, siis maarjap?eva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama, – siis v?is Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjap?eva tulekut rahuga oodata: ?ues oli maa kivik?vaks k?lmetanud, ehk k?ll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt v?lja oli p??stnud.

Nagu valge l?ng n?itas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat k?tt Nudjaste k?rtsi, pahemat k?tt l?bi paksu metsa ja lagunud varemetest m??da linna poole. Aga tee seisis t?na veel t?hi kui muidu ja igav tuulevuhin puistas tuisku ja mineva-aastasi n?rtsinud lehti kraavi??rtele ?les. Kes t?iearuline inimene oleks ka niisuguse ilmaga kardetavat teed koledast metsast l?bi ja hirmsaist veskivaremetest m??da l?inud k?ima? Varemetest, kus t?na vististi Kiviveski tondid k?ige parajamalt m?ssamas v?isid olla?! Niisugune julgus oleks ka k?ige parem ise oma surma otsimine olnud! Ei Saardaru k?last ei olnud keegi nii kergemeelne ega meeletu, ei Saardarust ega Uuek?last ega mujalt ?mberkaudselt.

Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga v?idu: talvekedrus tahtis l?petada; oli t?navu muidugi» kauemale ulatanud, kui ?igus oli, sest k??nlap?ev oli juba m??das. Selle eest olid ketrajate suud soiku j??nud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Aga mis ime? Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist: «Kuuek?mneaastase eide ja kaheksateistk?mne-aastase t?tre m?tted ei k?i tihti ?hte teed» – ja see oleks sula t?si olnud.

S?strasilmilise neiu m?tted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ukse ette, kus m?e kaldal kaasiku ??res k?rge toomingas oksi vana pingi ?le v?lja laotas, nagu ?nnistegija kuju kirikus altari ?le k?si haigete peale n?hti laotavat.

V?is vaga piigake olla, m?tleb vahest hea s?damega lugeja. On omast kohast terve t?si; sest Tammiste Miina sarnalist oli aga ?ksainus veel Saardaru k?las, ja see oli sest saadik, kui vallavanema Mari *** valda mehele saanud, Miina t?dit?tar ja parem s?ber Ann. Selle korra aga, meil on k?ll kahju tunnistades! ei viibinud Miina m?tted ei ?nnistegija kuju ega orelilaulu ega ka ?petaja jutluse juures, vaid tuletasid k?mnet ja k?mnet korda j?lle meelde, mis ometi nii ammust ajast s?ndi-nud lugu oli, et ?igusep?rast ammugi oleks v?inud meelest ununud olla.

Aga mine v?ta kinni! Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil, Saardaru k?la kuulsal kaalunaisel, ?igus v?is olla, kui ta ikka ?tles: «Oled sa ?ra tehtud, siis tulevad sul m?tted toobiga ja l?hvad lusikaga; oled sa ?ige, siis tulevad lusikaga ja l?hvad toobiga.» Miina pidi hoopis t?esti «?ra tehtud» olema, p?ris p?hjani ?ra tehtud, sest tema m?tted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei v?inud

Jah, pool aastat oli n??d m??das, pool aastat ja arvata kaks kuud, kui Miina korra eidega teise kihelkonna kirikus oli k?inud, kus just uus ?petaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast v?ttis. V?ike jumalakojake oli puup?sti rahvast t?is, mahtus vaevalt k?ik sisse. Seda tegi noor kiriksand – muidu oli selle ajaga jumalakoda ikka poolelt t?hi, sest ?ues oli tuline l?ikusekuu p?ike kuumamas ja ilusam kui t??ilm h??dmas.

Kes teab, kust see tuli, aga kui kiriksand parajalt kantsli pealt h??dis: «Jumal on siit maailmast ?ra k