Tuhka-Triinu

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Tuhka-Triinu

TUHKA-TRIINU

?kskord elas ?ks rikas mees oma naise ja ainukese t?trega, kes vanemate meelest armsam oli kui silmamuna ja keda sellep?rast v?ga hellasti ?les kasvatati. Ja hea t?tarlaps oli nende armastuse v??rt.

Ema oli kord und n?inud, mida raskeks ?nnetuseks arvas, ja ta oleks selle eest m?negi kopika kulutanud, kui keegi oleks v?inud unen?o osavasti ?ra seletada. Aga veel varem, kui ta unen?ole targa seletaja leidis, j?i ta r?ngasti haigeks – s?damerabanduse k?tte, ja tundis juba teisel p?eval surmatunni ligemale tulemas. Mees oli kodunt ?ra l?inud arste otsima; seal kutsus naine t?trekese oma s?ngi ette, silitas ta palgeid ja ?tles kurva n?oga:

„Taevas kutsub mind siit ilmast puhkama, ma pean mullas?ngi minema ja sind, tallekest, maha j?tma. Sinu isa ja ?ks teine k?rgem taevas kannavad su eest hoolt ja minu emalik silm valvab sinu ?le teisest ilmast. J??d sa vagaks ja heaks lapseks, siis j??vad meie s?damed igavesti ?hendatud, sest armusidemeid ema ja lapse vahel ei j?ua haud ja surm iial katkestada. Istuta mulle hauar?nkale iluks ?ks pihlakas, et linnud s?gisel sealt marju leiavad ja selle eest sulle head teevad, kui sul teisi s?pru ei peaks olema. Juhtub su s?damel m?ni salasoov olema, siis raputa pihlaka latva, et ma sellest teada saan; v?i kui sulle elus kibedad tunnid tulevad, siis poe pihlaka varju alla, mis sind kui eide r?pp tr??stib ja su kurba s?dant jahutab.“

Natuke aega p?rast seda, veel enne kui isa arsti teelt tagasi oli j?udnud, langesid eidekese silmalaud igavesti kinni. T?treke nuttis h?rdasti, ei raatsinud ??l ega p?eval ema juurest ?ra minna, enne kui eidekese k?lm keha kirstu pandi ja mulda viidi.