Viimane impeerium. NГµukogude liidu lГµpp
Sergi Plohhi
„Viimane impeerium“ keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse. Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas „The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine” (2002), „Tsars and Cossacks: A Study in Iconography”(2003), „Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History”(2005) jpm.
Sergi Plohhi
Viimane impeerium. NГµukogude liidu lГµpp
Impeeriumide lastele, kes end vabaks murdsid
Sissejuhatus
Tegemist oli jõulukingiga, millest poleks osanud unistadagi. Moskva tumeda õhtutaeva taustal, Punasel väljakul uitavate turistide peade kohal, Lenini mausoleumi poole marssiva auvahtkonna püssidest kõrgemal, teisel pool Kremli telliskivimüüre, laskus senatihoone – Nõukogude valitsuse asupaiga ning veel hiljutise ajani ülemaailmse kommunismi sümboli – lipuvarrast mööda allapoole Nõukogude Liidu punane lipp. Kümned miljonid televaatajad üle kogu maailma, kes 1991. aasta esimesel jõulupühal seda vaatepilti jälgisid, ei suutnud oma silmi uskuda. Samal päeval tegi CNN Nõukogude Liidu esimese ja viimase presidendi Mihhail Gorbatšovi tagasiastumiskõnest otseülekande. Nõukogude Liitu ei olnud enam.
Mis siis õieti juhtus? Esimesena andis sellele küsimusele vastuse USA president George H. W. Bush. 25. detsembri õhtul, varsti pärast seda, kui CNN ja teised televõrgud olid edastanud Gorbatšovi kõne ja pildi sellest, kuidas punane lipp Kremlis langetati, läks Bush telestuudiosse ning selgitas oma kaasmaalastele, mis tähendus oli hiljutisel vaatepildil, värskel uudisel ja kingitusel, mille nad kõik äsja saanud olid. Tema tõlgenduses tähendasid Mihhail Gorbatšovi tagasiastumiskõne ja Nõukogude lipu langetamine võitu sõjas, mida Ameerika oli pidanud kommunismi vastu rohkem kui nelikümmend aastat. Veelgi enam, Bush seostas kommunismi kokkuvarisemist külma sõja lõpuga ning õnnitles Ameerika rahvast ameerikalike väärtuste võidu puhul. Ta kasutas sõna „võit” kolmel korral kolmes järjestikuses lauses. Mõni nädal hiljem mainis Bush oma iga-aastases kõnes kongressile Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, öeldes, et mööduv aasta oli olnud tunnistajaks „peaaegu piibellike mastaapidega muutustele”, et „Ameerika võitis Jumala abiga külma sõja” ning kuulutas, et sündinud on uus maailmakord. Senati ja esindajatekoja ühendatud koosseisule teatas Bush, et „maailm, mis kunagi oli jagunenud kahte relvastatud leeri, tunnistab nüüd ühteainsat ja esileküündivat võimu, Ameerika Ühendriike.” Tema kuulajad hakkasid maruliselt plaksutama.[1 - George H. W. Bush, „Address to the Nation on the Commonwealth of Independent States”, 25. detsember 1991, George Bush Presidential Library and Museum, Archives (edaspidi Bush Presidential Library), Public Papers, http://bushlibrary.tamu.edu/research/public_papers. php?id=3791&yea