Pärliõde

Lucinda Riley

CeCe D’Aplièse’il on kogu elu olnud tunne, et ta ei kuulu kusagile. Pärast seda, kui sureb tema isa, salapärane miljardär Pa Salt, on tal tunne, et tema elu on kokku varisemas. Meeleheitel otsustab ta põgeneda Inglismaalt ja selgitada välja, missugune oli tema minevik. Ainsate vihjetena on tal kaasas üks mustvalge foto ja rohkem kui sada aastat tagasi Austraalias elanud naise nimi. Teel Sydneysse teeb CeCe vahepeatuse paigas, kus ta on senini end kõige paremini tundnud: Tais, imekaunil Krabi rannal. Seal, seljakotireisijate hulgas, on ka saladuslik Ace, mees, kes on sama üksildane nagu ta ise ja kes varjab üht saladust. Sada aastat varem saab Kitty McBride võimaluse jõuka proua McCrombie seltsidaamina Austraaliasse reisida. Adelaide’is põimub tema saatus proua McCrombie perekonna omaga – naise sugulaste hulka kuuluvad ka tema kaksikutest õepojad: tormakas Drummond ja auahne Andrew, suure pärlitööstuse pärija. Viimaks Austraalia tolmustele lagendikele jõudnud, alustab CeCe otsinguid. Kuid miski temas tunneb ära selle piirkonna energia, ka tema loomingulisus tärkab taas ning CeCe hakkab uskuma, et see metsik hiigelsuur kontinent suudab talle pakkuda midagi sellist, mille olemasolusse ta oli usu kaotanud: tunnet, et ta kuulub kusagile.

Originaali tiitel: Lucinda Riley The Pearl Sister CeCe’s Story Macmillan 2017 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Nurm Kujundanud Mari Kaljuste Copyright © Lucinda Riley, 2017 © Tõlge eesti keelde. Faina Laksberg, 2018 ISBN 978-9985-3-4375-3 ISBN 978-9985-3-4430-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda OÜ Greif

PГјhendatud isale ja tГјtrele,

Richard ja Felicity Jemmettile

Гњkski teekond pole vГµimatu. Tuleb vaid astuda esimene samm.

Tegelaste loetelu

Atlantis

Pa Salt – õdede kasuisa (surnud)

Marina (Ma) – õdede hoidja

Claudia – Atlantise majapidajanna

Georg Hoffman – Pa Salti advokaat

Christian – kipper

Õed D’Aplièse’id

Maia

Ally (AlkГјoone)

Star (Asterope)

CeCe (Celaeno)

Tiggy (Taygeta)

Elektra

Merope (puudub)

CeCe

Detsember 2007

Aborigeenide elutee sГјmbol

1

Mäletan täpselt, kus ma isa surmast kuuldes olin ja mida tegin, ega unusta seda päeva kunagi, mõtlesin pingsalt aknast välja vaadates, aga ümberringi valitses kottpime öö. Aeg-ajalt vilkusid otse minu all inimasustusest märku andvad väikesed valguskobarad ja iga tulukese taga oli elu, perekond, sõpradering ...

Mul oli tunne, et minul neid enam pole.

Jäi mulje, et ma näen maailma tagurpidi pööratuna, sest tuled lennuki all olid otsekui mu kohal säravate tähtede kahvatud koopiad. Mulle meenus ühe mu kunstikolledži juhendaja märkus, et maalides ei märka ma seda, mis on otse minu ees. Tal oli õigus. See on tõesti nii. Pildid ilmuvad mu vaimusilma ette, mitte reaalsusse. Sageli polegi neil looma, eseme või inimese kuju, aga kujutised on tugevad ja tekitava tunde, et olen sunnitud need paberile panema.

Sama lugu oli ka suure hunniku kolaga, mis ma olin Londoni prügimägedelt üles korjanud ja meie korteri ateljeesse kokku kuhjanud. Ma olin kulutanud nädalaid, et välja nuputada, kuidas kõik tükid üksteisega kokku sobitada. See oli justkui töö hiigelsuure Rubiku kuubikuga, ehkki koostisosade hulka kuulusid haisev bensiinikanister, hernehirmutis, mis kunagi oli olnud Guy Fawkesi nukk, üks rehv ja roostes metallist piikvasar. Ma olin korduvalt tükid oma kohale pannud ja tulemusega rahul olnud senikaua, kuni lisatud oli viimane, kõige olulisem tükk, mis näis alati – hoolimata sellest, kuhu ma ta asetasin – ära rikkuvat kogu installatsiooni.

Surusin kuuma lauba vastu jahedat pleksiklaasist akent, mis lahutas mind ja kõiki teisi selles lennukis lämbumisest ja kindlast surmast.

Me oleme nii haavatavad ...

Ei, CeCe, kutsusin end karmilt korrale, kui pead hakkas tГµstma paanika, sa suudad teha seda ilma temata, muidugi suudad.

Sundisin mГµtted tagasi Pa Salti juurde, sest minusse juurdunud lennuhirmu tГµttu mГµjusid mГµtted hetkest, mi