Kiire ja aeglane mГµtlemine
Daniel Kahneman
Kuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureerivat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline. “Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate müüdumaid ja kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab populaarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maailma ühe mõjukaima psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.
Daniel Kahneman
Kiire ja aeglane mГµtlemine
Amos Tversky mälestuseks
SISSEJUHATUS
Usun, et iga autor peab silmas mingit keskkonda, kus tema lugejal võiks loetust mingit kasu olla. Minu puhul on selleks keskkonnaks üldteada kontori veeautomaat, mille juures vahetatakse arvamusi ja räägitakse edasi kuulujutte. Loodan rikastada sõnavara, mida inimesed kasutavad, kui arutavad teiste seisukohti ja valikuid, firma uusi suundi või kolleegide investeerimisotsuseid. Miks kuulujutud meid üldse huvitavad? Aga sellepärast, et võõraid vigu üles lugeda ja sildistada on märksa kergem ja ka meeldivam kui tunnistada enda omi. Vaidlustada seda, millesse me usume ja mida tahame, on raske ka headel aegadel, kuid eriti raske on teha seda siis, kui seda kõige rohkem vaja oleks. Kuid samas võivad marjaks ära kuluda teiste inimeste asjatundlikud arvamused. Paljud meist kujutavad spontaanselt ette, kuidas sõbrad ja kolleegid meie valikuid hindavad; seega on oluline nende ettekujutuste sisu ja kvaliteet. Teiste arvamuse eelaimus annab seega tugeva motiivi tõsiseks enesekriitikaks, hoopis tugevama kui uue aasta lubadus hakata nii tööl kui ka kodus paremaid otsuseid langetama.
Saamaks heaks diagnoosijaks, peab arst omandama suure kogumi haiguste nimetusi, millest igaüks seob idee haigusest selle sümptomite, võimaliku eelloo ja põhjustega, võimaliku haiguskulu ja tagajärgedega ning võimalike sekkumistega haiguse parandamiseks või leevendamiseks. Meditsiini õppimine koosneb osalt meditsiini keele õppimisest. Ka sügavam arusaamine otsustustest ja valikutest nõuab igapäevakeelest rikkalikumat sõnavara. Informeeritud klatši puhul võime loota, et vead, mida inimesed teevad, korduvad selge mustri järgi. Süstemaatilisi vigu nimetatakse niheteks ja need korduvad teatud olukordades prognoositavalt. Kui näiteks lavale astub kena välimusega ja enesekindel esineja, siis võite oodata, et kuulajaskond suhtub tema kommentaaridesse soodsamalt kui ta on ära teeninud. Asjaolu, et meil on selle nihke jaoks diagnostiline nimetus, halo efekt teeb lihtsamaks seda ette näha, ära tunda ja mõista.
Kui teilt küsitakse, millest te mõtlete, siis oskate tavaliselt vastata. Te usute, et teate, mis teie peas toimub: sageli viib üks teadlik mõte korrastatult teiseni. Kuid see pole ainus viis, kuidas teie meelemõistus [mind] töötab, ega isegi mitte tüüpiline. Enamik muljeid ja mõtteid jõuab teie kogemusse ilma, et teaksite, kuidas need sinna sattusid. Te ei suuda saada jälile, kuidas jõudsite arvamuseni, et teie ees laual on lamp, kuidas tabasite telefonis abikaasa hääles ärrituse või kuidas suutsite vältida maanteel ohtu, enne kui sellest teadlikukski saite. Mentaalne töö, mis valmistab muljeid, intuitsioone ja paljusid otsustusi, toimub meie peas märkamatult.
Suur osa sellest raamatust käsitleb intuitsiooni nihestatust [bias]. Kuid keskendumine ekslikkusele ei tähenda inimmõistuse mustamist, samamoodi nagu arstiteaduslikud tekstid haigustele keskendudes ei eita hea tervise olemasolu. Enamik meist on enamasti terved ning enamik meie otsustusi ja tegusid on tavaliselt asjakohased. Oma eluteel liigeldes laseme end üldjuhul juhtida muljetel ja tunnetel ning meie usk oma intuitiivsetesse tõekspidamistesse ja eelistustesse on tavaliselt õigustatud. Ent mitte alati. Oleme sageli endas kindlad isegi eksides, ning objektiivne kõrvaltvaataja märkab meie vigu suurema tõenäosusega kui me ise.
N