Назад к книге «Tearlingi kuninganna» [Erika Johansen]

Tearlingi kuninganna

Erika Johansen

Noorel printsessil tuleb võita tagasi surnud ema troon, õppida valitsema riiki ning saada jagu Punasest kuningannast, võimsast ja õelast nõiast, kes on otsustanud ta hävitada.

„Tearlingi kuninganna” sündmustik hargneb lahti Uues Maailmas, paigas, mis on kerkinud Jumala ookeanist ajal, kui seni tuntud mandrid ja maailmajaod eri põhjusel elamiskõlbmatuks muutusid. Tearlingi riigi esimese kuninga William Teari eesmärk oli luua eelmiste tsivilisatsioonide pahedest vaba riik, ent saatus jagas talle kätte kehvad kaardid ja heade kavatsuste kiuste vajus riik viletsusse. Trükikunst jäi minevikku, metallitöötlus on lapsekingades, püssirohi taasleiutamata. Pole õieti arstegi… Inimlikud pahed aga, nagu ahnus, võimuiha, müüdavus, liiderlikkus ja narkomaania, ei ole kuhugi kadunud.

Selline on olukord, kui noor õukonnast eemal kasvanud printsess Kelsea oma üheksateistkümnendal sünnipäeval ohtlikule retkele asub, et jõuda tagasi kindluslossi, kus ta on sündinud, ja asuda seadusliku kuningannana troonile. Ilmetu välimuse ja tõsise loomuga, lugemis- ja teadushuviline Kelsea ei meenuta millegi poolest oma ema, edevat ja pealiskaudset kuninganna Elyssat. Kuigi kogenematu ja kartmatu, pole Kelsea ometi kaitsetu. Tema kaelas ripub tohutu võluväega safiir ning teda saadab kuninganna ihukaitsevägi, salkkond vapraid rüütleid eesotsas mõistatusliku ja pühendunud Lazarusega. Kelseal läheb kõikide abi vaja, kui vaenlased tema kroonimist püüavad takistada ja selleks kõik vahendid käiku lasevad – punase mantliga palgamõrtsukatest musta veremaagiani välja.

Retk, mis võib päästa kuningriigi ja kus Kelsea saab teada, mis talle saatusest on määratud, alles algab. Sellest võib kujuneda imeline eneseleidmise teekond ja tuleproov, mis muudab Kelsea legendiks. Seda juhul, kui tal õnnestub ellu jääda.

Erika Johansen

Tearlingi kuninganna

Christianile ja Katiele

ESIMENE

RAAMAT

Esimene peatГјkk

KГјmnes hobune

GLYNNI KUNINGANNA – Kelsea Raleigh Glynn, Tearlingi seitsmes kuninganna. Tuntud ka kui Märgitud Kuninganna. Carlin ja Bartholemew (Barty Lahke) Glynni kasutütar. Ema kuninganna Elyssa Raleigh. Isa teadmata. Edasiseks mõtteaineks vt lisa XI.

    „Tearlingi kuningriigi esiajalugu”

В В В В KIRJA PANDUD MERWINIANI JГ„RGI

Kelsea Glynn istus täiesti liikumatult ja vaatas, kuidas väeüksus tema eluasemele läheneb. Ratsurikolonnil olid nurkades piilurid ja kõik mehed kandsid Tearlingi kuningliku ihukaitseväe halli mundrit. Ratsanike mantlid lehvisid tuules, paljastades nende hinnalised relvad: mõõgad ja lühikesed noad, kõik Mortmesne’i terasest. Ühel oli koguni sõjanui, Kelsea nägi sadula küljes turritamas tolle ogalist pead. Sellest, kui mornilt mehed oma hobused maja poole suunasid, võis selgesti aru saada, et nad on tulnud siia vastu tahtmist.

Kelsea istus, mantel seljas ja kapuuts peas, maja välisuksest umbes kolmekümne jala kaugusel kasvava puu okste vahel. Tema rõivad olid kapuutsist kuni samblakarva saabasteni sügavrohelised. Kaelas rippus tal puhtast hõbedast keti otsas safiir. Kalliskivil oli tüütu komme lipsata Kelsea särgikaelusest alatasa välja, ükskõik kui sageli ta seda sinna ka tagasi ei torganud, ning tänase häda põhjus oligi just safiir.

Гњheksa meest, kГјmme hobust.

Ratsanikud jõudsid majaesisele rehitsetud muldteele ja tulid hobuse seljast maha. Kui nad kapuutsi peast lükkasid, nägi Kelsea, et kõik on temast palju vanemad. Mehed olid kolmekümnendates või neljakümnendates eluaastates, karmi parkunud näoga, mis kõneles ohtratest lahingutest. Sõjanuiaga sõdur pomises midagi ja tema kaaslaste käsi läks sedamaid mõõgapidemele.

„Parem, kui sellega kiiresti ühele poole saame.” Nende sõnadega astus pikk kõhn mees, kelles käskiva tooni järgi võis ära tunda juhi, ette ning koputas kolm korda välisuksele. See läks sedamaid lahti, just nagu oleks Barty tulijaid kogu aja oodanud. Isegi oma vahipostilt võis Kelsea näha, et Barty ümar nägu on kortsudest küntud ning silma