Vaba langemine otsekui unenäos

Leif G. W. Persson

15. augustil 2007 saab Rootsi kriminaalpolitsei juhil Lars Martin Johanssonil mõõt täis. Olof Palme mõrv tuleb ära lahendada. Aegumistähtaeg on varsti ukse ees ja sama vääramatult läheneb ta enda pensioniiga. Kas poleks imeline panna oma karjäärile punkt just selle juhtumi lahendamisega? Salaja kogub ta kokku kõige arukamad kolleegid, eitades samal ajal meedias uue juurdluse algatamist, ning koos hakkavad nad värske pilguga üüratut uurimismaterjali läbi käima. Christer Pettersson ei tapnud peaminister Palmet. See asi tehakse ruttu selgeks. Aegamisi, ent kindlalt kerkib esile uus ja üllatav versioon. Ent kas see on ikka õige – ja kas tõde on võimalik ka avalikult kuulutada? „Vaba langemine otsekui unenäos” on Leif G. W. Perssoni niinimetatud Palme-triloogia kolmas raamat. Esimene osa „Suveigatsuse ja talvekülma vahel” ilmus aastal 2016 ja „Teisel ajal, teises elus” aastal 2018.

Originaali tiitel: Leif GW Persson Faller fritt som i en dröm En roman om ett brott Albert Bonniers Förlag 2007 Copyright © Leif GW Persson, 2007 Published by agreement with Salomonsson Agency © Tõlge eesti keelde. Kadi-Riin Haasma, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Anu Saluäär-Kall ISBN 978-9985-3-4388-3 ISBN 978-9985-3-4503-0 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda OÜ Greif

Mihhailile ja Karule

Olenemata sellest, kas tõde on absoluutne või relatiivne, ja hoolimata vähimalgi määral sellest, et paljud meist seda pidevalt otsivad, on see ometi peaaegu meie kõigi eest varjul. Reeglina hädavajadusest, ja kui mitte muu pärast, siis mõeldes nendele, kes seda niikuinii ei mõistaks. Tõele ei kehti igaüheõigus. Meil on praktiline probleem, mis tuleb lahendada, nii lihtne see ongi.

Professor

Esimene tunnistaja (T1) asub Tunnelgatanil, kui ta mõrvarit märkab. Ta jookseb mehele järele, trepist üles Malmskillnadsgatanile, kus kohtub teise tunnistajaga (T2), kes on näinud üht meest David Bagares gatale jooksmas. Kolmas ja neljas tunnistaja (T3, T4) on näinud üht meest vasakule Regeringsgatanile pööramas. Viies tunnistaja, „Joonistaja” (T5) on näinud üht meest jooksmas läbi Smala grändi Birger Jarlsgatanile.

Tunnistaja Madeleine Nilsson (MN) aga Гјtleb, et ta kohtas Malmskillnadsgatanilt Kungsgatanile viival trepil Гјht kahtlast meest ja see viitab hoopis teisele pГµgenemisteele.

Kuriteopaik

Põgenemistee vana teooria järgi.

Põgenemistee uue teooria järgi.

Kolmapäev, 10. oktoober. Puerto Pollença sadam Põhja-Mallorcal.

Pisut enne kella seitset hommikul lahkus oma tavapäraselt kohalt sadama kõige kaugema paadisilla juurest „Esperanza”. Ilusa nimega ilus väike paat.

1

Kaheksa nädalat varem, kolmapäeval, viieteistkümnendal augustil. Keskkriminaalpolitsei peakorter Stockholmis Kungsholmenil.

„Olof Palme,” ütles keskkriminaalpolitsei peadirektor Lars Martin Johansson. „Kas see nimi tuleb härrastele tuttav ette?”

Millegipärast näis ta seda öeldes isegi nagu pisut elevil. Äsja puhkuselt naasnud, nägusalt jumekas, punased traksid ja lipsuta linane särk õrnalt tähistamas üleminekut puhkuselt argipäevale. Ta nõjatus oma kohal koosolekulaua otsas ettepoole ja lasi pilgul rännata üle nelja inimese, kes olid sama laua äärde kogunenud.

Keegi ei paistnud tema vaimustust jagavat. Kõhklevaid pilke olid vahetanud neljast kolm: ülemkomissar Anna Holt, kriminaalkomissar Jan Lewin ja kriminaalkomissar Lisa Mattei, samas kui seltskonna neljas liige, kriminaalkomissar Yngve Flykt, kes oli Palme-rühma juht, näis küsimuse üle pigem piinlikkust tundvat ja püüdis selle kompenseerimiseks välja näha viisakalt eemalolev.

„Olof Palme,” kordas Johansson, kelle hääl kõlas nüüd nõudlikumalt. „Kellelgi ei hakka kell helisema?”

Lisa Mattei oli see, kes viimaks vastas. Seltskonna noorim, aga klassi priimuse rolliga ammu harjunud. Kõigepealt piidles ta silmanurgast Palme-juurdluse juhti, kes oli vaid noogutanud ja väsinud vä