Romanovid. 1613–1918
Simon Sebag Montefiore
Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.
Simon Sebag Montefiore
Romanovid. 1613–1918
Minu kullakallile tГјtrele
Lily Bathshebale
* * *
In memoriam
Stephen Sebag-Montefiore
1926–2014
*
Isabel de Madariaga
1919–2014
Illustratsioonide loetelu
Pildid I
Mihhail I, käsikirjast „Suur monarhide raamat ehk Vene valitsejate juur”, 1672 (akg-images)
Aleksei, käsikirjast „Suur monarhide raamat ehk Vene valitsejate juur”, 1672 (akg-images)
Sofia Aleksejevna (akg-images)
Teremi palee, 1813 (akg-images)
PoteЕЎnГµje palee (Alamy)
Peeter I, autor: Sir Godfrey Kneller, 1698 (Bridgeman)
Peeter I, autor: Ivan NikititЕЎ Nikitin (Bridgeman)
Katariina I, autor: Jean-Marc Nattier, 1717 (Bridgeman)
Aleksei PetrovitЕЎ, autor: Johann Gottfried Tannauer, 1710 (akg-images)
Aleksandr Danilovitš Menšikov, u 1725–1727 (akg-images)
Peeter II, autor: Andrei GrigorjevitЕЎ Ovsov, u 1727 (Bridgeman)
Anna Ivanovna, u 1730 (akg-images)
Ernst Johann von Biron, u 1730 (akg-images)
Anna Leopoldovna, autor: Louis Caravaque, u 1733 (Bridgeman)
Ivan VI ja Julie von Mengden (Fine Art Images)
Jelizaveta, autor: Charles van Loo, 1760 (Alamy)
Peeter III ja Katariina II, autor: Georg Christoph Grooth, u 1745 (Bridgeman)
Katariina II, Alexander Roslini maali järgi, u 1780 (Riiklik Ermitaaž, edaspidi: Ermitaaž)
Grigori Orlov, u 1770 (Alamy)
Grigori Potjomkin, autor: Johann Baptist von Lampi (Suvorovi Muuseum, Peterburi)
Katariina II, autor: Mihhail Е ibanov (Alamy)
Platon Zubov, autor: Johann Baptist von Lampi (Riiklik Tretjakovi Galerii)
Paul I, autor: Vladimir LukitЕЎ Borovikovski, 1800 (Riiklik Vene Muuseum)
Maria Fjodorovna, autor: Jean Louis Voilee, u 1790 (Riiklik Vene Muuseum)
Ivan Kutaissov, u 1790 (ErmitaaЕѕ)
Anna Lopuhhina, autor: Jean Louis Voilee (ErmitaaЕѕ)
Aleksander I, autor: George Dawe, 1825 (Bridgeman)
Aleksander I pärast kohtumist Napoleoniga Tilsitis, 1807 (Getty)
Moskva pГµlemine 1812, autor: A. F. Smirnov, 1813 (akg-images)
Aleksei AraktЕЎejev, autor: George Dawe, u 1825 (ErmitaaЕѕ)
Mihhail Kutuzov, u 1813 (Alamy)
Jelizaveta Aleksejevna, autor: Elisabeth Louise Vigee-LeBrun, u 1795 (Getty)
Maria NarГµЕЎkina, autor: Jozef Grassi, 1807 (Alamy)
Katja Bagration, autor: Jean-Baptiste Isabey, u 1820 (RMN-Grand Palais, Louvre)
Liitlaste võidu väljakuulutamine pärast Leipzigi lahingut 19. oktoobril 1813, autor: Johann Peter Krafft, 1839 (Bridgeman)
Nikolai I, autor: Franz KrГјger, 1847 (Topfoto)
Aleksandra Fjodorovna koos Aleksandri ja Mariaga, autor: George Dawe, u 1820–1822 (Bridgeman)
KotedЕѕi palee Peterhofis (Corbis)
Kremli Suur palee (Alamy)
Varenka Nelidova, u 1830 (Getty)
Aleksandr PuЕЎkin, autor: Avdotja Petrovna Jelagina, u 1827 (Getty)
Aleksander II, u 188