Назад к книге «Saatusetähed. Kaitsjate triloogia 1. raamat» [Нора Робертс, Nora Roberts, Nora Roberts, Nora Roberts]

Saatusetähed. 1. raamat

Нора Робертс

Et tähistada oma uue kuninganna tõusu, lõid kolm kuujumalannat kolm tähte: ühe tulest, ühe jääst ja ühe veest. Kuid siis kukkusid need taevast alla, pannes kõigi maailmade saatuse ohtu. Ning nüüd ühendavad kolm meest ja kolm naist oma jõu, et tükid kokku korjata…

Sasha Riggs on eraklik kunstnik, keda kummitavad unenäod ja painajad, mille ta muudab erakordseteks maalideks. Tema nägemused juhivad ta Kreekasse Korfu saarele, kuhu on peibutatud ka viis ta hilisemat kaaslast, et otsida tuletähte. Sasha tunneb nad ära, sest ta on neid joonistanud: maag, arheoloog, rändur, võitleja, üksiklane. Kõik otsingul. Kõik oma saladustega.

Sasha kui selgeltnägija on see, kes hoiab neid koos. Ning maagis Bran Killianis näeb ta määratu võime ja kaastundega meest. Kui Sasha võitleb oma haruldase võimega, on Bran kohal, et teda toetada, talle väljakutset esitada ja temasse uskuda.

Kuid Sasha ja Bran on ainult kaks kuuest. Nad kõik peavad töötama meeskonnana, et leida tuletähte maa rüpes mere all. Iga nende usaldus- ja ühtsuskatse kohal terendab tume ähvardus. Ja see püüab hävitada kõik, mis seisab tähe oma valdusse saamise teel ees…

Vaata ka:

Ohete laht. Kaitsjate triloogia 2. raamat

Klaassaar. Kaitsjate triloogia 3. raamat

Nora Roberts

Saatusetähed

SARAH’LE, MU SÜDAME TÜTRELE

Nagu kärbsed hoolimatutele poistele, oleme meie jumalatele.

Nad tapavad meid oma lГµbuks.

В В В В WILLIAM SHAKESPEARE

Oli see nägemus või unenägu ilmsi?

Põgenenud on see muusika – olen ma ärkvel või unes?

В В В В JOHN KEATS

PROLOOG

Kunagi kaua aega tagasi kogunes maailmas väljaspool meie maailma kolm jumalannat, et tähistada uue kuninganna koidikut. Paljud, kes olid reisinud üle maa ja taeva, läbi aja ja ruumi, olid toonud kingituseks kulda ja kalliskive, rikkalikku siidi ja väärtuslikke kristalle.

Aga need kolm jumalannat soovisid teha vaid ainulaadseid kingitusi.

Nad pidasid aru tiivulise hobuse üle, kuid tuli uudis, et keegi rändur oli tiivulisel hobusel kohale lennanud, tuues selle kingituseks uuele kuningannale.

Nad arutlesid, kas kinkida talle vГµrreldamatut ilu vГµi tarkust vГµi tavatut graatsiat.

Nad ei saanud teha teda surematuks ja teadsid surematutelt, et see oli niihästi õnnistus kui ka needus.

Kuid nad said talle teha surematu kingituse.

„Kingituse, mis särab tema jaoks igavesti.“ Celene seisis koos oma sõprade, oma õdedega liival, valge kui teemandid, tintsinise mere kaldal ning tõstis oma näo öötaeva ja seal triiviva kuu poole.

„Kuu on meie oma,“ meenutas talle Luna. „Me ei saa ära kinkida, mida oleme tõotanud austada.“

„Tähed.“ Arianrhod tõstis käe, peopesa üleval. Ta sulges silmad ja sõrmed. Naeratades avas ta need uuesti. Nüüd helkis tema peopesal jääjuveel. „Tähed Aegle, särava jaoks.“

„Tähed.“ Nüüd sirutas Celene oma käe välja ja avas selle. Ta hoidis käes tulejuveeli. „Tähed Aegle jaoks, kes hakkab särama nagu ta nimi.“

Luna liitus nendega, tuues välja veejuveeli. „Tähed Aegle, kiirgava jaoks.“

„Siin peaks olema rohkem.“ Celene keeras põlevat tähte oma käes.

„Soov.“ Luna astus merele lähemale, lastes veel külvata külmi suudlusi oma jalgadele. „Soov igaühelt kuningannale sellesse tähesse. Minu poolt tugev ja lootusrikas süda.“

„Tugev ja otsiv mõistus.“ Celene hoidis tuletähte kõrgel.

„Ning tugev ja seikluslik vaim.“ Arianrhod tõstis mõlemad käed, üks hoidis tähte, teine oli tõstetud kuu poole. „Need tähed säravad, kuni maailmad muutuvad.“

„Nad valavad oma valgust kuninganna nimel meie kõigi peale.“ Tuletäht hakkas tõusma taevasse ning koos sellega ka jää- ja veetäht.

Nad keerlesid tõustes, näidates valgust üle maa ja mere, tõmmatud Kuu ja selle külma valge jõu poole.

Nende alt möödus vari, vaikne madu.

Nerezza liugles üle ranna vee poole – vari, mis rüvetas