Klaastroon
Sarah J Maas
SEE ON CELAENA SARDOTHIEN. IMEILUS. SURMAV.SUURSUGUSEKS LOODUD.Endovieri räpastes, pimedates soolakaevandustes kannab eluaegset karistust kaheksateist-kümneaastane tüdruk. Ta on koolitatud palgamõrvar, oma ala parim, kuid tegi saatusliku vea. Ta jäi vahele.Noor kapten Westfall pakub talle tehingut: vabadus vastukaaluks tohutu ohvri eest. Celaena peab esindama printsi elu ja surma peale peetaval turniiril – võideldes andekaimate varaste ja palgamõrtsukatega kogu riigist. Ükskõik, kas elu või surm: igal juhul saab ta vabaks. Tulgu võit või kaotus, ta avastab oma tõelise saatuse. Aga kas see sulataks palgamõrvari südame?
KГµigile mu FictionPressi lugejatele -
selle eest, et olite minuga algusest peale ja kaua pärast lõppu.
Aitäh kõige eest.
Klaastroon
Sarah J. Maas
Originaali tiitel:
Throne of Glass
Sarah J Maas
Bloomsbury Children’s Books 2012
Copyright В© 2012 Sarah J Maas
This translation of Throne of Glass is published by Pikoprint OГњ by arrangement with Bloomsbury Publishing Inc. All rights reserved.
Map copyright В© 2012 Kelly de Groot
ISBN 978-9949-9750-8-2 (trГјkis)
ISBN 978-9949-9750-9-9 (epub)
TГµlge eesti keelde В© Mario Pulver ja Pikoprint OГњ 2016
TГµlkija: Mario Pulver
Toimetaja: Vilve Torn
Korrektuur: Sven Saun
Kujundaja: Heigo KГјtt
See raamat on uhkusega trükitud keskkonnasõbralikule paberile. Keskkonnasõbraliku metsanduse all mõistetakse FSC® süsteemis sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline (http://www.pikoprint.ee/roheline)
E-raamat OГњ Flagella
F1f
Aasta aega kestnud orjapõlv Endovieri soolakaevandustes oli harjutanud Celaena Sardothieni sellega, et teda eskorditi kõikjale ahelates ning mõõgaterade ees. Enamik Endovieri tuhandetest orjadest sai sama kohtlemise vääriliseks – kuigi Celaenat talutati kaevandusse ja tagasi alati veel poole tosina valvuri saatel. Seda võis Adarlani kurikuulsaim palgamõrvar ka eeldada. Küll aga ei eeldanud ta enda kõrval näha kapuutsiga meest mustas – nagu praegu.
Mees surus Celaena käsivart, kui vedas teda läbi kiiskava hoone, kus elas enamik Endovieri ametnikest ja kupjatest. Nad kõndisid mööda koridore, treppe ja ringiratast seni, kuni Celaenal poleks enam vähimatki võimalust majast ise välja pääseda.
Vähemalt see oli tema saatja plaan, sest Celaena märkas loomulikult seda, kui nad mõne minuti jooksul üht ja sama treppi mööda kord üles, siis alla tammusid. Samuti ei jätnud ta märkamata erinevate korruste vahel siksakitamist, ehkki hoone oli tavapärane võrgustik koridoridest ja treppidest. Justkui oleks ta pidanud ruumitaju kaotama. Ta oleks võinud tunda nördimust, aga mees nägi ju nii kõvasti vaeva.
Nad sisenesid ühte eriti pikka koridori, milles kaikusid vaid nende kahe sammud. Tema käsivart pigistav mees oli pikk ja trimmis, aga kapuutsi all ei näinud Celaena rohkem muud midagi. Järjekordne taktika tema heidutamiseks ja segadusse ajamiseks. Ilmselt moodustasid mustad rõivad sellest ka oma osa. Mehe pea nihkus tema poole ja Celaena naeratas kiirelt. Mees vaatas taas ette ja tema raudne haare tugevnes veelgi.
Ilmselt võis seda võtta meelitusena, isegi kui ta ei teadnud, mis toimub või miks mees teda šahti ees oli oodanud. Pärast päevapikkust tööd kivisoola raiumisel mäe sisikonnas ei tõstnud see Celaena tuju, kui avastas seal seismas mehe koos kuue valvuriga.
Ent ta kõrvad läksid kikki, kui mees tutvustas end Celaena kupjale kui Chaol Westfall, kuningliku kaardiväe kapten, ja järsku kõrgus taevas Celaena kohal, mäed trügisid lähemale ja isegi muld paisus ta põlvede poole. Ta polnud juba ammu hirmu maitsnud – polnud lubanud endal hirmu maitsta. Igal hommikul ärgates kordas ta üht ja sama mantrat: Ma ei karda. Terve aasta jooksul tähendasid need sõnad erinevust murdumise ja paindumise vahel, need kaitsesid teda killustumise eest kaevanduse pimeduses. Mitte et ta oleks seda kaptenile reetnud.
Celaena vaa