Pealuutroon

Peter V. Brett

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatud kaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmes peitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oli Ahmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igavese lõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja, kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku, haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanud pärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu. Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelised taplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad Leesha Paberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondade vahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetu Laktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused üha tugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, et neile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarja neljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja „Päise päeva sõda”.

Brett Peter V.

Pealuutroon

Laurenile

TГ„NUAVALDUSED

Selle raamatu kirjutasin küll mina, kuid on hulk inimesi, kelle kannatlik visa panus teieni jõudnud lõplikku teosesse – millises vormis te seda ka ei tarbiks – väärib tunnustust.

Cassie, mu võrratu tütar, kelle eest hoolitsemine sundis mind korrapäraselt välja lülituma ja olevikus elama, aidates mul maailma näha täiesti uue pilguga. Minu ema, kes teeb ära suure osa toimetaja ja korrektori tööst, ilma et nad oskaksid aimatagi. Minu agent Joshua, kes on mu toimetajatest kahtlemata kõige põhjalikum, tema oivaline meeskond kirjastusagentuuris JABberwocky ja samuti selle rahvusvahelised allüksused.

Myke Cole, kes loeb läbi kõik mustandid ning mõistab mu loomevaevu. Jay ja Amelia, kes leiavad alati lugemiseks mahti.

Minu assistent Meg, kes ei teagi, et temata oleksin ammu hulluks läinud.

Larry Rostant, kes annab mu tegelasi edasi nii meisterlikult, nagu oleksid nad välja astunud otse mu vaimusilmast. Lauren K. Cannon, kes kujundas loitsumärgid, ja Karsten Moran, kes jättis minust uuel autorifotol viisaka mulje.

Minu audioraamatute jutustajad Pete Bradbury ja Colin Mace, kes tekitavad tunde, nagu oleksin vanaisa ettelugemist kuulav laps, ning GraphicAudio näitlejad ja tehniline tiim, kes puhuvad kuuldemängule elu sisse.

Minu kirjastajad kogu maailmas – toimetajad, kes on minusse alati uskunud, väike kujundus-, toimetus-, tootmis- ja turundusinimeste armee, kelle kulissidetagune töö näitab mind paremas valguses, kui ma väärin, ning iseäranis tõlkijad oma Heraklese vägiteoga.

Kohv. Mu tГµeline sГµber.

Aga ennekõike aitäh sinule, Lauren Greene, kes sa oled lakkamatult olemas, julgustad mind ja jagad hindamatut nõu – nii isiklikus kui ka kutsealases plaanis. Mis eriti tähtis, aitäh, et annad mulle eeskuju, kuidas elada vahvat õnnestunud elu.

PROLOOG

VГ•ITJAT EI OLE

333 pN

„Ei!” Inevera väljasirutatud käed haarasid tühja õhku, kui tema abikaasa ja Par’chin paiskusid kaljuservalt kuristikku.

Viies endaga kogu inimkonna lootuse.

Taplussõõri vastasservas pääses Leesha Paberivalmistaja suust samasugune karje. Domin Sharum’i ranged tavad-seadused unustati, sest mõlema poole tunnistajad tormasid järsakuservale, trügisid külg külje kõrval, piilusid pimedusse, mis oli kahevõitlejad neelanud.

Tänu Everami valgusele nägi Inevera pimedas selgelt nagu kirkaimal päeval: maailm joonistus võlujõu kumas. Aga võlujõudu tõmbas elu, ja seda oli all vähe, üksnes paljas kivi ja muld. Kaks meest, kes hetk tagasi särasid raevukalt kui päike, olid haihtunud lõõride kaudu maapinnale immitseva võlujõu tuhmi hägusse.

Inevera keeras oma kГµrvarГµn