Punase tГµus. Punase tГµusu triloogia 1. osa

Pierce Brown

Darrow on punane – see tähendab, et ta kuulub tulevikuühiskonna kõige madalamasse klassi. Nagu teisedki punased, töötab ta päevad otsa sügaval maa all, et kujundada nii Marsi pind sobivaks elukeskkonnaks tulevastele põlvedele. Ta teeb seda vabatahtlikult, sest teab, et tänu tema verele ja higile saab maailmast parem elupaik tema lastele ja lastelastele. Aga Darrow’d ja tema rahvast on petetud. Peagi saab ta teada, et inimsugu on juba mitu põlve Marsi pinnal elanud. Planeeti katavad hiiglaslikud linnad ja avarad pargid. Tuleb välja, et Darrow ja teised temasugused punased ei ole midagi enamat kui orjad, kes teenivad mandunud valitsevat klassi. Südames mälestused oma kadunud armsamast, tahab Darrow õigluse taas jalule seada. Ta ohverdab kõik, et pääseda sisse legendaarsesse, üksnes maailma valitsejatele ehk kuldsetele mõeldud instituuti, kus inimsoo ülemkihi järeltulijad võimu pärast võitlevad. Tal tuleb rinda pista valitseva klassi kõige paremate ja jõhkramate liikmetega, et päästa nii enda kui ka tsivilisatsiooni tulevik. Darrow kavatseb oma vaenlased iga hinna eest hävitada, isegi, kui ta peab ise nendesuguseks muutuma.

Brown Pierce

Punase tГµus

Isale, kes Гµpetas mu kГµndima

TГ„NUSГ•NAD

Kui kirjutamine tähendab tööd pea ja südamega, siis aitäh teile, Aaron Phillips, Hannah Bowman ja Mike Braff, kelle tarkus ja nõuanded aitavad mul mõistust teritada.

Aitäh mu vanematele, õele, sõpradele ja Phillipsite klannile, kelle armastus ja lojaalsus kaitsevad mu südant.

Ja Sulle, lugeja, aitäh. Loodan, et need raamatud, kuradiraisk, hakkavad Sulle meeldima.

Ma oleksin elanud rahus. Aga mu vaenlased tГµid mulle sГµja.

Vaatan nende tuhande kahtsadat tugevaimat poega ja tütart. Kuulamas halastamatut kuldmeest, kes räägib suurte marmorsammaste vahel. Kuulamas metsalist, kes süütas leegi, mis närib mu südant.

„Kõik inimesed ei ole loodud võrdseteks,” kuulutab ta. Pikk võimukas mees kui kotkas. „Nõrgad on teid petnud. Nad ütlevad, et tasased peaksid pärima Maa. Et tugevad peaksid aitama nõrgemaid. See on democraatia üllas vale. Vähkkasvaja, mis on mürgitanud inimsoo.”

Tema silmad puurivad kokku kogunenud õpilasi. „Meie teiega oleme kuldsed. Meiega evolutsioon lõpeb. Meie kõrgume lihaliku inimkuhja kohal, karjatades alamaid värve. Teie olete selle endale pärandiks saanud.” Ta teeb pausi, et uurida kuulajate nägusid. „Aga te ei saa seda niisama.”

„Võim tuleb haarata. Rikkus välja teenida. Valitsus, ülemvõim, impeerium vere hinnaga osta. Te ei vääri midagi, verisulis lapsed. Te ei tea, mis on valu. Te ei tea, mida teie esiisad ohverdasid, et teid sellisesse kõrgusesse tõsta. Varsti aga saate teada. Varsti õpetame teile, miks kuldsed valitsevad inimkonna üle. Ja ma luban teile, et teie seast jäävad ellu vaid need, kes võimu väärivad.”

Aga mina ei ole kuldne. Olen punane.

Ta peab minusuguseid nõrgaks. Ta peab mind rumalaks, väetiks, inimesest kehvemaks. Ma ei kasvanud üles lossis. Ma ei ratsutanud hobusel üle aasa ega söönud koolibrikeelest küpsetatud roogi. Ma sirgusin selle karmi maailma sisemusest. Viha andis mulle kuju. Armastus tegi mu tugevaks.

Ta eksib.

Mitte keegi neist ei jää ellu.

I OSA

ORI

Marsil kasvab üks lill. See on punane ja karmikoeline ja meie mulla jaoks sobiv. Selle nimi on Haemanthus. See tähendab verilille.

1

PГ•RGUKAEVUR

Minu kohta võiks esimese asjana teada seda, et olen oma isa poeg. Ja kui nad talle järele tulid, siis tegin nii, nagu ta palus. Ma ei nutnud. Ma ei nutnud, kui Ühiskond tema kinnivõtmist üle kandis. Ma ei nutnud, kui kuldsed tema üle kohut mõistsid. Ma ei nutnud, kui hallid ta üles poosid. Ema lõi mind selle eest. Mu vennalt Kieranilt oodati, et ta oleks rahulik. Tema oli vanem, mina noorem. Minult oodati nuttu. Selle asemel töinas Kieran nagu tüdruk, kui väike Eo pistis isa vasakusse töösaapasse verilille ja jooksis tagasi oma isa kõrvale. Mu õde Leanna itkes tasakesi mu kõrval. Mina lihtsalt