Buumerang: Reisid uude Kolmandasse Maailma

Michael Lewis

Rahanduslik reisikiri seletab ka finantsvõhikule, kuidas tekkis väljend „Kreekat tegema“ – ning seda mitte üksnes Kreekas. Kuude kaupa raamatuedetabelite tipus püsinud „Buumerang“ seob kokku finantsajakirjanik Michael Lewise reisimuljed võlakriisi kolletesse ehk uude Kolmandasse Maailma – Iirimaale, Kreekasse, Islandile, Saksamaale – ning viib lõpuks lugeja ekskursioonile USA California osariiki, kus hullumeelse laenuralli tagajärjel pankrotistuvad terved linnad. 2002. ja 2008. aastal üle planeedi rullunud odava krediidi tsunami ei olnud üksnes finantsiline fenomen: see oli kiusatus, mis pakkus ühiskondadele võimalust demonstreerida aspekte oma iseloomust, mida nad normaalses olukorras oleksid pidanud kiivalt varjama. Kreeklased tahtsid muuta oma riigi raha täis topitud kommikotiks, millest igaüks saaks oma osa haugata; iirlased tahtsid oma riigi pangalaenuga maha müüa ning sakslased püüdsid kõige selle pealt kasu lõigata ja ise samas puhaste kätega pääseda. Ameeriklased kui maailma suurim ja ahneim laenajarahvas aga lasi pankrotti minna tervetel linnadel. Lewise kaubamärgiks on oluliste ja keerukate teemade avamine nii silmatorkavate ja veidrate karakterite kaudu, et tundub, nagu oleks need inimesed kindlasti välja mõeldud. Raamatu lehekülgedel kohtute taibuka mungaga, kes on leidnud viisi Kreeka kapitalismi ülekavaldamiseks, kolme päevaga Islandi panga valuutamaakleriks koolitatud kalamehega ning Iiri kinnisvaraarendajaga, kes pärast oma ettevõtte kokkukukkumist sõidab hiiglasliku ehitusmasinaga ühest Iirimaa otsast teise, et see protesti märgiks Iiri parlamendi väravate ette parkida. Michael Lewis on finantsajakirjanik, bestsellerite „Liar’s Poker“, „Moneyball“, „The Blind Side“ ja „The Big Short“ autor.

Andekale toimetajale ja õilishingele Doug Stumpfile, kelleta mul ei oleks pähe tulnud teha ringsõit mööda varemeid

EESSГ•NA

SUURIM LГњHIKESEKS MГњГњK

See raamat sai alguse juhuslikult, kui töötasin parajasti teise, Wall Streetist ja 2008. aasta USA finantskrahhist kõneleva raamatu kallal. Mind oli hakanud huvitama tilluke käputäis investoreid, kes olid kõrge krediidiriskiga eluasemelaenude (subprime mortgage) turu kokkuvarisemise pealt teeninud kopsaka varanduse. 2004. aastal lõid Wall Streeti suurimad investeerimispangad vahendi, millega iseennast hävitada – see oli kõrge krediidiriskiga eluasemelaenude võlakirjade kindlustus maksejõuetuse vastu. Krediidiriski vahetustehing võimaldas investoritel panustada suvalise võlakirja hinna langusele, seda „lühikeseks müües“. Tegemist on kindlustuslepinguga, kuid see on iseäralik kindlustusleping, kuna kindlustatav vara ei pea kuuluma kindlustuspoliisi ostjale. Ükski kindlustusfirma ei saa teiega seaduslikult sõlmida tulekindlustuslepingut teise inimese maja kohta, kuid finantsturgudel võidakse teile müüa kindlustuspoliis teise isiku investeeringuriski vastu, ja neid müüaksegi. Sajad investorid üritasid krediidiriski vahetustehingute turul kätt proovida – aimas ju suur hulk inimesi ebamääraselt, et võlgadele rajatud USA eluasemeturg ei ole jätkusuutlik –, kuid ainult umbes viisteist inimest võtsid asja tõsiselt ning panustasid hiigelsummasid Ameerika rahandust ootavale tohutule kukkumisele. Enamasti juhtisid need inimesed riskikapitalifonde Londonis või New Yorgis ning enamikul neist oli kombeks ajakirjanikke vältida. Sel teemal ja sel hetkel olid nad aga üllatavalt avameelsed. Kõik nad olid tundnud end kummalise erakuna, nagu oleks mõistuse kaotanud maailmas terve mõistus alles ainult neil; nende jutust jäi mulje, et nad tundsid end nagu istuksid üksi vaikselt oma väikeses paadis ja vaataksid pealt, kuidas Titanic jäämäele otsa põrutab.

MГµnede temperamendile aga Гјksindus ja vaikus ei sobinud. Sellesse kategooriasse kuulus ka Texase osariigis Dallases asuva Hayman Capitali nimelise hedge-fondi juht. Tema nimi oli Kyle Bass. Bass oli hilistes kolmekГјmnendates pГµline teksaslane, kes oma k