Väävelkollane taevas

Kjell Westö

„Ja ma kõndisin kodu poole ja mõtlesin, et võib-olla peaksin ma kõigele vaatamata selle loo kirja panema. Loo Stellast, Alexist, endast ja oma vanematest ning ka Sandist, Amirist ja Tommi Hjeltist. Ja ma mõtlesin, et selles loos peab olema palju rohkem tõtt kui „Sepapargi unistajas“ ja teistes lugudes, mis ma olin kirjutanud. Sest me elasime säärasel ajal, nagu me elasime. Sest et on pimedust ja sest et on valgust. Ja siis järgmine vastumeelne mõte: sellisel juhul tuleb minulgi kohtuda valguse ja pimedusega iseendas.“ Tuntud ja tunnustatud soome-rootsi kirjaniku Kjell Westö (snd 1961) romaani „Väävelkollane taevas“ tegevustik hargneb päikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame lähema pilgu heita suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub. See eepiline Helsingi kirjeldus käsitleb põlvkondi, peresuhteid, armastust ja sõprust, kuid näitab ka kriitiliselt, kuidas klass ja keskkond, kust me tuleme, meid mõjutavad ning meie unistusi ja mälestusi kujundavad. Mõjutused tulevad ka meid ümbritsevast maailmast ning taevas, mis lapsepõlves oli süütult sinine, omandab kollakaid toone, millega tuleb õppida elama, ilma et kalgistuks. Romaan on tugevaks jätkuks Westö varasematele teostele, aga pinged ja värvid on veelgi jõulisemad.

Originaal:

Kjell Westö

Den svavelgula himlen

Scildts & Söderströms

Helsingi 2017

Kaane kujundanud Made Balbat

Toimetanud Marju Lina

Tõlke väljaandmist on toetanud FILI – Finnish Literature Exchange

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Copyright © Kjell Westö 2017

Published by agreement with Copenhagen Literary Agency ApS,

Copenhagen

В© TГµlge eesti keelde. TГµnis Arnover ja OГњ Eesti Raamat, 2018

ISBN 978-9949-622-54-2 (köites)

ISBN 978-9949-622-55-9 (epub)

www.eestiraamat.ee

www.facebook.com/Eesti-Raamat

TrГјkitud Tallinna RaamatutrГјkikojas

Perhaps my best years are gone. When there was a chance of happiness. But I wouldn’t want them back. Not with the fire in me now.

(Võibolla on mu paremad aastad möödas. Kui õnn oli võimalik. Aga ma ei tahaks neid tagasi. Oma praeguse palangu pärast.)

SAMUEL BECKETT

DГ©jГ -vu-tunne on Гјksnes teatud hirm, et elu on nГµnda ebareaalne.

STELLA RABELL

(oktoobriГµhtu)

OLIN ELANUD SEAL veidi Гјle aasta, kui see juhtus.

Ridamajas, mis jäi Drumsö lõunapoolsesse otsa Mörtnäsi lähedale. Korter oli avar, läbi kahe korruse.

Minu töötuba oli üleval elutoa kõrval ja sealt avanes vaade Läänelahele ja Ussilaiule. Olin terve elu unistanud, et saaksin linnas elades merd näha.

Ühel oktoobrikuu laupäeval tegin hilja õhtul tööd. Kirjutasin Ladina-Ameerika kirjandusest esseed, mida olin ajakirjale lubanud. Esialgne pealkiri oli „Borgesest Bolañoni”, tahtsin kahe mehe loomingut võrrelda, aga olin lugenud Bolañot liiga vähe, et mõte tööle hakkaks. Nõjatusin küünarnukkidega kirjutuslauale, toetasin lõua ristatud kätele ja tundsin, et olen täiesti tühi. Lugesin ja kirjutasin – nii mu elu kulges –, kuid ometi jäi teadmistest puudu ja mul oli väga vähe öelda. Põhimõtteliselt ei tundnud ma isegi ennast ega teadnud, kas mu mälestused on üldse õiged.

Oli alanud trööstitu sügis, kollased lehed kleepusid tänavatele ja ööpäev läbi kas tibutas või kallas vihma. Aknale oli tekkinud veekardin, rannapromenaadi laternate punakas peegelduses moodustasid tuhanded veepiisad täpilisi mustreid.

Rannas oli valgustatud promenaad, millest pidasid lugu tervisejooksjad ja kepikõndijad. Suvel jäi tee väikese metsatuka ja mänguväljakut ümbritsevate põõsaste varju, kuid nüüd oli nähtavus kui mitte hiilgav, siis õige hea. Ilm oli nõnda sant, et