Paanikahäire minu moodi
Merike Tuulik
Kui sinu vana mina on kadunud ja sa tahad teda jälle leida, kui sa vaevled alljärgnevate sümptomite käes: -hingamisraskused -südamepekslemine -käte ja jalgade suremine -pearinglus -ebareaalsustunne, mis sind justkui eraldab ülejäänud maailmast -ärevushood -sundmõtted, millega kogu aeg üritad kontrollida, kas on juba märke lähenevast ärevushoost. Naerata, sest see raamat võib olla sinu jaoks. Kirjeldan meetodit, mille rakendamisel oled võimeline vabanema paanikahoost minutitega. See meetod töötab. Annan konkreetsed näpunäited, mida teha, et saada oma mõtete üle kontroll tagasi ning pääseda ärevustsüklist.
Merike Tuulik
Paanikahäire minu moodi
SISSEJUHATUS
JUHUSEID POLE OLEMAS
Meie elu on igavene ringkäik, kus kõik on omavahel seotud! Ei ole olemas teistest olenematut üksikult iseseisvat sündmust.
Seega, ei ole juhust.
Merike
VÄIDE: Iga inimene võib paanikahäirest vabaneda järgneva Ühe Mõtte Meetodiga. Igaüks ilma eranditeta.
Ei ole tarvis kaevuda minevikku ja hakata otsima algseid põhjuseid, miks paanikahäire tekkis. On vaja vaid tahtmist saada lõplikult jagu paanikahoogudest.
Julgen seda väita, sest kuulusin varem ka ise kategooriasse PARANDA-MATU paanikahäire all kannataja. Puudus väljapääs! Kõik katsed sellest jagu saada lõppesid ühtmoodi – järjekordse paanikahooga! Nii möödusid aastad, lugematud arstivisiidid, diagnoos: TERVE; psühhiaatri külastused – diagnoos: NÄRVID! Kuni lõpuks vihastasin südamest ning tänu sellele leidsingi ootamatu lahenduse.
Selle meetodi leidmine on üks neid hetki minu elus, mille eest olen lõpmatult tänulik.
JUHUS? Nagu ma juba Гјtlesin: ma ei usu juhustesse! See oli asjade soodne kulg, mis selleni viis!
Igaüks, kes vaevleb paanikahäire all, teab, kui paljust ta “tänu” paanikahoogudele siin elus ilma jääb. Endasse sulgumise tagajärjel hakkame arvama, et me ei ole normaalsed. Mis on üldse “normaalne”? Ma ei väida, et siin kirjeldatud meetod on ainuõige, kuid ta on kahtlemata üks võimalustest, kuidas jätta igaveseks hüvasti paanikahäirega. Minu peal see töötas!
See, mis nüüd järgneb, on suurel määral väga isiklik ja ma kirjutan seda ainult sellepärast, et kellelgi kusagil ON SELLEST ABI.
TÄHELEPANU: ma ei ole arst, mul ei ole ka mitte mingisugust meditsiinilist haridust. Kõik, mis mul on – on iseenda tarkus ja elukogemus. Kui tunned, et miski siin raamatus sulle ei sobi või kui sul on millegi suhtes kahtlusi, konsulteeri kindlasti arstiga.
Kõik siin toodu on soovituslik ja mitte mingil määral dogma. Lähtu alati iseenda sisetundest!
MINU ESIMENE KOKKUPUUDE PAANIKAHOOGA
…kodune miljöö, telekas mängib vaikselt, laps magab, loen raamatut. Pealtnäha harilik, pingeteta situatsioon, kui ühtäkki tunnen nagu miski suruks rinnas, süda klopib veidralt üha kiiremini, kuumalained käivad üle kogu keha ja tunnen, et ei saa enam sisse hingata. Pea käib ringi, kohe, kohe võib pilt eest ära minna… Peast käivad läbi kõikvõimalikud stsenaariumid, mis kõik juhtuda võib.
…ja see oli alles lõputult pika tee esimene verstapost. Ka praegu, kui seda kirjutan, tunnen, kuidas rinnas rõhuma hakkab. Jätkan…
Kutsusin kiirabi, kartes, et on tegemist südameprobleemiga. Rahustav süst, EKG korras, “NÄRVID” ütleb tohter oma asju kokku pakkides. Hm, mis siis nüüd? “Soovitame teil minna arsti vastuvõtule”. EI SÕNAGI PAANIKAHÄIREST.
Peale süsti rahunesin, kõik oli nagu jälle normaalne. Toimunud paanikahoost andis tunnistust vaid läbihigistatud T-särk. Püüdsin juhtunut unustada, kuid ikka ja jälle tabasin end mõttelt: mis siis, kui see tuleb jälle?
Ja ega ma ei eksinud, vaevu möödus nädal ning jälle. Siitmaalt hakkasid hood muutuma tihedamaks. Kuni pikapeale (nii umbes aasta möödu es) muutusid nad igapäevaseks ning väljakannatamatuteks. Paanika üha suurenes, hakkasid tekkima ka füüsilised vaevused.
Käisin Eestis mööda arste, keegi ei osanud asjale seletust anda. Aasta oli siis 1997.
Siitmaalt hakk