SirelitГјdrukud

Martha Kelly

„Sirelitüdrukud” on Teise maailmasõja „Tuulest viidud”. Romaani, mis on kirjutatud kolmest väga erineva päritolu ja taustaga naisest, kelle viib kokku kurikuulus Ravensbrücki koonduslaager, on peaaegu võimatu käest panna. – The Martha’s Vineyard Times Kasia ja Herta lood on isiklikud ja hirmsad ega lase lugejal hetkekski raamatult pilku tõsta. – Historical Novels Review Martha Hall Kelly on taasavastanud hiilgava loo suure südamega naisest, keda poleks tohtinud unustada. – Cosmopolitan Review Märkimisväärne ja kaasahaarav romaan… Autor puhub oma tegelastele sisse hinged, mis on mingil tasandil meile kõigile selgelt äratuntavad. Üks 2016. aasta parimaid lugemiselamusi. – Liz Smith, New York Social Diary Seda raamatut niisama lihtsalt käest ei pane… „Sirelitüdrukud” on erakordne romaan. Emotsionaalselt kõige puudutavam raamat, mida ma Teise maailmasõja ja holokausti kohta lugenud olen, ning julgen seda soovitada kõikidele lugejatele. – Bookreporter “Sirelitüdrukud” on sügav, häiriv ja algusest lõpuni kaasahaarav lugu sõprusest holokausti sünkmusta varju all. “Sirelitüdrukud” on parim raamat, mida ma sel aastal lugenud olen. See jääb teid kummitama. – Jamie Ford, New York Timesi menukite autor Tõestisündinud lool põhinev “Sirelitüdrukud” põimib kolme hämmastava naise lood jutustuseks erakordsest vaprusest maailmas, mis on Natsi-Saksamaa võimu all. Ma ei mäleta, millal viimati lugesin raamatut, mis mind nii sügavalt liigutas. – Beatriz Williams, New York Timesi menukite autor See veenev debüütromaan toob lugeja ette tsiviilelanike katsumused ja võidud sõjaaegses maailmas, saadetuna Kelly kirgastest ajalookirjeldustest ja suurepärastest tegelaskujudest. – Publishers Weekly “Sirelitüdrukud” võib paigutada sellesse ilukirjanduse kategooriasse, mis uurib ajalugu uuest, naiselikust vaatepunktist. See on nutikas, läbimõeldud ja sõna otseses mõttes hea klassikaline lugemine. – Fort Worth Star-Telegram Liigutav lugu armastusest ja lunastusest. – PopSugar

Martha Hall Kelly

SirelitГјdrukud

Mu abikaasale Michaelile, kelle lähedus paneb ikka veel mu puudritoosi klõpsatama.

Esimene osa

1.В PEATГњKK

Caroline

SEPTEMBER 1939

Kui ma oleksin teadnud, et kohtan peagi meest, kes põrmustab mu, nagu oleksin ma terrakotakividele kukkunud portselan, oleksin sisse maganud. Selle asemel ajasin meie floristi härra Sitwelli voodist välja, et ta valmistaks mulle nööpaugulille. Mu esimene konsulaadigala polnud koht, kus pidulikkusega tagasi hoida.

Ühinesin mööda 5. avenüüd rühkiva töölisklassi pulbitseva vooga. Halle vildist kaabusid kandvad mehed tõuklesid minust mööda, hommikused lehed nende portfellis kuulutamas selle kümnendi viimaseid häid uudiseid. Sel päeval ei kogunenud idakaares tormipilvi, miski ei viidanud sellele, mida tulevik pidi tooma. Ainus halvaendeline märk Euroopa suunast oli lehk, mida levitas East Riveri jõgi.

Kui lähenesin meie kontorihoonele 5. avenüü ja 49. tänava nurgal, tajusin, et Roger vaatab mind ülalt aknast. Ta oli vallandanud inimesi ka tühisemate asjade pärast, kui seda oli kakskümmend hilinetud minutit, kuid sel ainsal ajal aastas, mil New Yorgi eliit oma rahakotid avas ja tegi näo, et hoolib Prantsusmaast, polnud nirude nööpaugulillede jaoks kohta.

Pöörasin ümber nurga ja hommikupäike säras nurgakivile tahutud kuldsetel tähtedel: LA MAISON FRANÇAISE. Prantsuse Maja, Prantsuse konsulaadi kodu, seisis külg külje kõrval Briti impeeriumi hoonega, fassaadiga 5. avenüü poole, ning oli Rockefelleri keskuse, Junior Rockefelleri uue graniidist ja paekivist kompleksi osa. Paljude riikide konsulaatide kontorid asusid toona just seal ning see tegi majast ühe suure rahvusvahelise diplomaatia Paabeli.

„Taha otsa välja, näoga uste poole,” ütles Cuddy, meie liftioperaator.

Härra Rockefeller oli liftipoisid isiklikult välja valinud, nõudes neilt veatuid kombeid ja head välimust. Cuddy oli väga nägus, hoolimata sellest, et tema juukse