Autism. Diagnoosimise alused ja suhtumine autistidesse

Temple Grandin

Richard Panek

"Sõnal „autism” on ka praegusel ajal paljude inimeste jaoks kohutav tähendus: silme ette tulevad kõnetud, stereotüüpidega, karjuvad, kontaktivõimetud lapsed, ning enamik inimesi ei mõtle selle peale, milline saab olema nende laste tulevik. Samuti ei tea me veel siiani piisavalt põhjalikult autismispektri häirete põhjuste kohta. Selle raamatu autor Temple Grandin on ise autistlik inimene, kes on oma nõrkusi ja tugevusi tundma õppinud, nii et ta on elus hästi hakkama saanud: leidnud töö, lõpetanud ülikooli, saanud teadlaseks, ning ta on uurinud kogu elu autismi olemust ja põhjusi. Ta jagab selles raamatus soovitusi, kuidas keskenduda autismispektri häiretega laste tugevustele, kuidas toetada nende arengut, haridusteed ja kuidas leida neile töövõimalusi. Tema kogemuste kirjeldused ja mitmekesised soovitused on väga väärtuslikud kõikidele autistlike laste vanematele, aga ka kõigile spetsialistidele, kes töötavad nende lastega. Arvestades kõiki neid selle raamatu teemakäsitlusi, saaks ka meie haridussüsteem pakkuda autismispektri häirega lastele just neile sobivaimat õppimisvõimalust. Autorite nõuanded selle kohta, kuidas aidata autistlikel lastel elus toime tulla, on sedavõrd elulised ja realistlikud, et need võiks juhendmaterjalina kaasa anda kõikidele vanematele, kui nende laps saab autismispektri häirete diagnoosi. Mida rohkem me saame teada autistliku aju eripäradest ja sellest, kuidas kaasaegseid uuringuid ära kasutada, seda paremini suudame me leida nendele lastele paremaid võimalusi toimetulekuks. Temple Grandin on väga hea eeskuju kõikidele autismispektri häirega inimestele – tema elukäik näitab, mida on võimalik saavutada suure töö ja realistliku lähenemisega. Me kõik ju soovime autismispektri häirega lastele just samalaadset tulevikku – iseseisvat toimetulekut ja täisväärtuslikku elu – ning see raamat aitab meil selle poole püüelda.

Temple Grandin, Richard Panek

Autism

EESSГ•NA

Käesolevas raamatus viin teid ekskursioonile autistlikk uajju. Tänu isiklikele autistlikele kogemustele ning aastakümnete jooksul moodsates ajukuvamisuuringutes osaledes hangitud teadmistele olen teejuhiks üpris õige inimene. Kui 1980ndate lõpus loodi MRI tehnoloogia, kasutasin kohe võimalust võtta ette esimene reis „oma aju süvasoppidesse”. MRI aparaadid olid tollal haruldased, seepärast oli võimalus omaenda ajuanatoomiaga üksikasjalikult tutvuda tõeliselt vaimustav. Sellest ajast alates olen iga kord, kui on leiutatud mõni uus kuvamismeetod, püüdnud seda esimeste seas proovida. Minu arvukate ajukuvade põhjal on välja pakutud mitmeid võimalikke seletusi nii minu hilisele kõne arengule lapsepõlves, paanikahoogudele kui ka raskustele nägude äratundmisel.

Autismi ja teiste arenguhäirete diagnoosimiseks tuleb endiselt kasutada kohmakat käitumisprofiili koostamise meetodit, mis põhineb „Psüühikahäirete diagnostika ja statistika käsiraamatul” (DSM). Iga kord, kui on ilmunud uus DSMi täiendatud väljalase, on autismi diagnoosimise kriteeriumeid selles muudetud, erinevalt näiteks ägeda kurgupõletiku diagnoosimise kriteeriumitest. Seepärast hoiatan lapsevanemaid, õpetajaid ja terapeute, et nad ei langeks jäiga sildistamise lõksu. Ükski silt ei ole tõene. Ma palun teid: ärge pange mitte ühelegi lapsele ega täiskasvanule DSMi järgi külge kindlalt paika pandud silti.

Autismi geneetika on ääretult keerukas ja segane. Oma roll on paljudel aju arengut suunava geneetilise koodi väikestel variatsioonidel. Ühel autistlikul lapsel leitud geneetiline variatsioon võib teisel autistlikul lapsel puududa. Annan selles raamatus muuhulgas ülevaate autismi geneetika uusimatest avastustest.

Uuringuid, mis hõlmavad autistide sotsiaalseid suhtlemisraskusi ja võimetust nägusid ära tunda, on läbi viidud sadu, ent sensoorsed aspektid on nendes jäänud tahaplaanile. Sensoorne ülitundlikkus on mõnede autistide jaoks lausa halvav, teiste jaoks väiks