1946: tänapäeva maailma vormimine

Victor Sebestyen

Teise maailmasõja lõpuga sündis uus maailm. Sõja lõpetanud rahulepingud tõid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mõjutavad meie maailma ka tänapäeval ning tulevikus. 1946. aastal algas külm sõda, Ida-Euroopa kaart joonistati ümber, Hiina kommunistid saavutasid võimuvõitluses otsustava edu, eostati Iisraeli riik ja India iseseisvus oli veel lihtsalt kinnitamata. See oli tänapäeva ajaloo pöördeline aasta, mil riike taassündis ja loodi, joonistati ringi riigi- ja ideoloogilisi piire ning kogu maailma inimesed asusid oma elu uuesti üles ehitama. Victor Sebestyen lähtub toonase maailma dokumentidest, seahulgas Stalini isiklikest märkmetest Potsdami rahukonverentsil, et uurida, mis oli poliitiliste otsuste langetamise taga. Autor kasutab tohutut hulka arhiivimaterjale ja inimeste isiklikke mälestusi, et uurida, kuidas 1946. aasta sündmused mõjutasid mitme inimpõlvkonna elu tervetes maailmajagudes. Viies lugejaid Berliinist Washingtoni, Londonist Moskvasse, Delhist Shanghaisse, kajastab see tunnustatud kirjaniku elav ja panoraamne lugu nii võimurite kui ka lihtinimeste elusid. Victor Sebestyen on sündinud Budapestis. Tema perekond põgenes Ungarist, kui ta oli veel laps. Ta on töötanud ajakirjanikuna arvukate ajalehtede, sealhulgas The Timesi, Daily Maili ja The New York Timesi heaks. Praegu on ta Newsweeki kaastoimetaja. Tema esimene raamat „Kaksteist päeva“ on hinnatud Ungari 1956. aasta ülestõusu ajalugu. Paljukiidetud teine raamat „1989. aasta revolutsioon“ käsitleb Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist.

Victor Sebestyen, Tänapäev

1946: tänapäeva maailma vormimine

Paul Diggoryle ja Wendy Franksile

Kaardid

Sissejuhatus

Ajakirjanikuna olen ma kajastanud sündmusi Berliini müüri langemisest ja NSV Liidu lagunemisest kuni Iisraeli ja Palestiina olelusvõitlusest tuleneva Lähis-Ida vägivallani. Kogu selle aja vältel on maailma ainus suurvõim olnud USA. Oma arvukate India külastuste vältel olen näinud, kuidas ääretult vaene minevikku takerdunud riik on muutunud elavaks, tulevikku suunduvaks ühiskonnaks. Hiina on teisenenud püsivast revolutsiooni ühiskonnast ülbelt kapitalistlikuks riigiks, mida juhivad end kommunistideks nimetavad tegelased. Ajaloolasena olen üritanud jõuda nende arengute juurteni, kuid põrganud pidevalt ühele ja samale aastaarvule: 1946. Sel sõjale vahetult järgnenud aastal pandi paika tänapäeva maailma alused. Algas külm sõda, maailm lõhenes ideoloogiliselt ja Euroopa jagati raudse eesriidega pooleks. Iisraeli riigi väljakuulutamiseni oli jäänud veel kaks aastat, kuid otsused, mis andsid juutidele kodumaa kõigi sellest tulenevate tänini kestvate saatuslike tagajärgedega, tehti aastal 1946. Siis sündis ka India riik kui maailma rahvarohkeim demokraatia ja algas vana võimsa Briti koloniaalimpeeriumi surmaheitlus. Kõik Euroopa impeeriumid surid, olgugi et imperialism elab mitmesugustes vormides senini. 1946. aastal tegid Hiina kommunistid viimase pingutuse, et võita kodusõda, see omakorda viis Hiina kui suurriigi taastekkeni. See raamat näitab, kuidas 1946. aastal tehtud otsused – ning mehed ja naised, kes neid tegid – vormisid tänapäeva maailma.

1946. aasta oli kõikjal üsna pessimistlik. Aasta alguses teatas üks just Euroopast naasnud tähtis USA riigiametnik Valges Majas aru andes president Harry Trumanile apokalüptiliselt: ohus on kõik maailma alustalad, kogu senine maailmakorraldus, mida oleme tundnud ja mille on loonud meie isad ja isaisad. Ta ei liialdanud. Kõige asjakohasemad sõnad, väljendamaks miljonite inimeste tundeid, leidis, nagu sageli varemgi, Winston Churchill. 1946. aasta septembris kirjeldas ta teise maailmasõja ikka veel kestvaid tagajärgi: „Mis on see armetu olukord, kuhu Euroopa on sattunud? Tohututel aladel värisevad hiiglaslikud piinatud, näljased, murest vaevatud inimolevuste massid, nad vahivad ammuli sui oma linnade ja kodude varemeid ning uurivad tumedat silmapiiri, ega sealt ometi lähe