TГµlgina kahe maailma vahel

Jean Kwok

Mis tunne on elada keset võõrast kultuuri ja rahvast, kui sinu ümber räägitakse keelt, mida sa vaid osaliselt mõistad? Kuidas muudab see su elu?

Kui üheteistkümneaastane Kimberly Chang ja tema ema Hongkongist Ameerikasse emigreeruvad, oskavad nad vaid pisut inglise keelt ja neil pole midagi peale võlgade. Nad saabuvad New Yorki lootuses leida eest paremat elu, aga selle asemel ootab neid armetu ja räpane Brooklyni korter, milles puudub küte ja kõige igapäevasemad olmeasjad, ning selgamurdev töö Hiinalinna rõivavabrikus. Kim, kes ei ole nõus sellise eluga leppima, kasutab oma kiiret taipu ja erakordset õppimisvõimet, et võidelda uuel kodumaal nii endale kui ka oma emale välja väärikas koht. Varjates igapäevaelu karmi tõelisust – kohutavat viletsust, perekonna lootuste koormat ja sagedasi kahe kultuuri erinevusest tulenevaid arusaamatusi –, asub ta elama kaksikelu: päeval on ta särav õpilane, õhtuti ja nädalavahetuseti Hiinalinna orjavabriku tööline. Nende kahe maailma vahel pendeldades õpib Kim aja jooksul selgeks, kuidas tõlkida ühest keelest teise ja tagasi mitte ainult sõnu, vaid ka kunsti, kuidas tõlkida iseennast.

Kõigist neist täiskasvanuelu pingetest hoolimata on ta ikka veel tüdruk – tundlik isiksus, keda valdab ärevus igapäevase hakkamasaamise pärast, haavab kaaslaste painav kadedus ja puudutab sügavalt esimene armastus. Kui Kimi tunded nägusa, kuid temaga võrreldes ambitsioonitu ja andetu vabrikupoisi vastu ähvardavad raskesti kättevõidetud tulevikku tumestada, on raske otsustada, kas rõõmustada noorte kiindumuse üle või peljata, et tüdruk kaotab kõik, mille nimel ta nii metsikult võidelnud on.

„Tõlgina kahe maailma vahel” on kirjutatud unustamatu minategelase pilgu läbi ning kujutab äärmise valulisusega pingeid, mida peab taluma tüdruk, kes kasvab üles kahe täiesti erineva maailma vahel. See on noore Ameerika immigrandi innustav esikromaan, liigutav armastuslugu ja aken maailma, mida harva sellise selgusega näha saab. Kimberly Changi kaudu kogeme äsja võõrale maale saabunud immigrantide kultuurišokki ja võitlust ellujäämise nimel ning näeme, kuidas need karmid kogemused võivad viimaks kujundada kogu edaspidist elu ja selle käigus tehtud valikuid. See on märkimisväärne romaan, sügavalt liigutav lugu raskustest ja võidust, murtud südamest ja armastusest ning kõigest muust, mis võib tõlkes kaduma minna.

Jean Kwok

TГµlgina kahe maailma vahel

Erwinile, Stefanile ja Milanile ning minu vennale Kwan S. Kwokile

Proloog

Ma sündisin erilise andega. Mitte et ma oleksin osanud hästi tantsida või olnud eriliselt vaimukas. Minu anne avaldus koolis. Kõike, mida seal õpetati, suutsin omandada kiiresti ja erilise pingutuseta. Nagu oleks kool olnud tohutu suur masin ja mina sellesse täpselt sobiv hammasratas. Ma ei taha öelda, et hariduse omandamine oleks mulle alati lihtne olnud. Kui ema ja mina Ameerikasse kolisime, rääkisin vaid mõne sõna inglise keelt ja mul tuli seal hakkamasaamise nimel väga kaua tõsiselt pingutada.

Hiinlastel on vanasõna, et saatus on nagu tuuled, mis puhuvad igast nurgast läbi meie elu, kannustades meid edasi mööda aja radu. Need, kes on tugeva tahtejõuga, suudavad tormiga võidelda ja valida ise oma tee, aga nõrgad peavad minema suunas, kuhu neid puhutakse. Ma ütleksin, et mind ei ole tagant tõuganud mitte niivõrd tuuled kuivõrd minu oma otsuste jõud. Ja kogu aeg olen igatsenud seda, mida mul ei olnud võimalik saada. Iga kord, kui tundus, et kõik, mida olen kunagi soovinud, on mul käeulatuses, tegin otsuse, mis muutis kogu mu edasise elu trajektoori.

Oma kohalt pruutkleitide poe vaateakna taga võin praegu näha seda väikest tüdrukut vaikselt istumas mannekeeni jalgade juures, silmad kinni, rasked kangavoldid tema ümber langemas ja ma mõtlen: see ei ole elu, mida ma oma lapsele tahtsin. Ma tean, kuidas see läheb: juba praegu veedab ta siin poes kogu koolist vaba aja, aidates esialgu teha