VandenГµu. Nii petetakse viit miljonit fondidesse investeerinud rootslast
Joel Dahlberg
Rootsi majandusajakirjanik Joel Dahlbergi valusad küsimused pangajuhtidele tõid päevavalgele üllatavaid asjaolusid, mida suurpangad investeerimisfondide kohta klientidega pigem jaganud ei oleks. Kui paljusid fonde ja investeerijaid tema avastus puudutas, šokeeris Dahlbergi ennastki.
„Tollel teisipäeval pärast kohtumist Tomas Hedbergiga lahkusin Swedbanki peakontorist segaste tunnetega. Ma teadsin, et mul on suur uudis − üks pangadirektor tunnistas, et pank on oma kliente tüssanud. Samal ajal olin ma ka segaduses. Sedalaadi tõega sarnanevaid väljaütlemisi panganduses lihtsalt ei esine. Ma olin varem palju kordi esitanud pankadele küsimuse nende fondide kohta, millel ei olnud viimase 15 aasta jooksul kordagi õnnestunud anda klientidele mingitki tulu, ning olin ikka ja jälle saanud vastuse, et nad on loomulikult üritanud edestada indeksifondide tulemusi.
Ja nüüd tuli äkki tõesarnane vastus. Kas see väljendas Swedbanki muutunud suunavõttu või oli asi lihtsalt selles, et Tomas Hedberg ei saanud õieti aru, mida ta ütles?“
Joel Dahlberg
VandenГµu. Nii petetakse viit miljonit fondidesse investeerinud rootslast
EessГµna
Esimest korda kuulsin üht pangadirektorit täiesti häirimatult valetamas 2006. aasta kevadel. Kõne all olid eluasemelaenud. Alates 2002. aastast olid sellised nišipangad nagu SBAB ja Länsförsäkringar asetanud suurpangad ootamatu ja üha tugevneva konkurentsi tingimustesse ning viimaste muutuvad eluasemeintressid osutusid äkki liiga kõrgeks. Selle tulemusena hakkasid atraktiivsed kliendid, kelleks olid eelkõige suurlinnades kortereid ostvad noored, suurpankadele üha enam selga pöörama.
Olukord eskaleerus 2004. aastal ja suurpangad olid väga piinlikus olukorras. Tuli leida lahendus sellele, kuidas saaks langetada eluasemelaenu intressi nii, et olla atraktiivne uute klientide jaoks, säilitades samal ajal juba olemasolevatele klientidele kõrgema intressi. Intressi langetamist kõikide klientide jaoks taheti vältida, sest eluasemelaenu madala kasumi puhul läheks see pankadele maksma sadu miljoneid kroone.
Keegi kasuminäljas direktor tuli mõttele juurutada eluasemelaenu muutuv intress, mida saaks pakkuda uutele klientidele, samas kui vanade klientide jaoks jääb kehtima vana, kõrgem intress. Sellise intressiga trikitamise tulemust nägin ajalehtede eluasemelaenuintresside loetelus 2006. aasta alguses. Kõigil neljal suurpangal oli kaks muutuvintressi, millest üks oli oluliselt kõrgem.
2006. aasta aprillis intervjueerisin Swedbanki Rootsi pangakontorite toonast juhti Kjell Hedmani ja küsisin, mis peitub panga kahe muutuvintressi suure erinevuse taga. Tema lühike vastus oli, et see sõltub turuintressi erinevustest. Sellega mõtles ta, et kui Swedbank peaks selle raha sisse laenama, ja see laenatakse seejärel välja klientidele, ollakse sunnitud maksma ühe muutuvintressi eest palju kõrgemat protsenti kui teise eest.
Hedmani vastus oli vale, sest tegelikult oli erinevus praktiliselt olematu. Hedman teadis seda ja ta teadis ka, et mina tean seda, kuid vaatamata sellele suutis ta mulle otse silma vaadata ja seletada, et just nii need asjad olid.
Ma olin tol ajal telekanaliTV8 majandusprogrammi „Finansnytt” toimetuse juht ja me tegime sellest valetavast pangadirektorist ühe saatejupi. Sellest kujunes nimetatud debatis teatud läbilöök, kuid tol ajal ei olnud üldsuse huvi eluasemelaenuturu vastu ja ka selle mõistmine nii suur kui praegu.
Intervjuu Kjell Hedmaniga šokeeris mind. Kuidas küll saab suure ja tuntud Rootsi ettevõtte üks kõrgelt makstud ja lugupeetud juhte seal istuda ja lihtsalt valetada? Kui seda teeb panga direktor, siis on ta saanud kõrgema juhtkonna heakskiidu. See on täiesti kaalutletud riski võtmine, et sajad kliendid, kes saavad asjast aru, vihastavad ja viivad oma laenu üle teise panka, kuid vastavalt panga loogikale kujutas see vale endast osa täiesti ilmselgest strateegiast.Tunnistada, et intressi langetamine on lojaalsete klien