Eesti ajaloolised kГµned

Maarja Keskpaik

Raamatusse on kokku kogutud 50 olulist kõne ja teksti, mis annavad ülevaate eesti ajaloost ja eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumiku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Lagle Parek: “Soovitan seda raamatut lihtsalt osta, mitte ainult lugeda, sellepärast et see võiks olla riiulil ja kui sul vahel on vaja ennast mingisse aega paigutada siis kõnede kaudu on väga hea , see on selline raamat mis võib olla, või võib olla õige on öelda, peab olema.“

Koostanud: Maarja Keskpaik

Toimetanud: Anu Rooseniit

Kujundanud: Heisi Väljak

В© Skymarket OГњ, 2013

TrГјkk: Print Best OГњ

ISBN 978-9949-9238-7-8

ISBN 978-9949-9238-8-5 (epub)

Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõigusliku isiku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.

Skymarket OГњ

www.skymarket.ee

Sissejuhatuseks

Hea lugeja! Nagu iga inimese elutee on täis murrangulisi sündmusi, niisamuti on see ühe rahva ja riigi kujunemis- ning arenguloos. Antud kogumiku eesmärk on edasi anda olulisi ideid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest 19. sajandi algusest kuni tänapäevani. Samuti markeerib kogumik olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos: iseseisvuse saavutamine, noore demokraatia areng ning selle kasvuraskused, võõrvõimude okupatsioonid, Eesti iseseisvuse taastamine ja sellele järgenud arengud koos oma eesmärkide, saavutuste ning valukohtadega.

Käesolev raamat hõlmab umbes 200 aastat eesti rahva ajaloost. Kahtlemata on ajaloosündmuste ja neid kajastavate tekstide olulisuse mõtestamine subjektiivne. See ei ole kaugeltki ainuvõimalik nägemus Eesti ajaloost ja sellega seonduvatest tüvitekstidest. Kogumiku koostaja on valikuprintsiibina silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Kuidas ja mil määral – see avastamis- ning tõlgendamisrõõm jäägu lugejale.

Käesolev kogumik on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, pakkudes võimaluse vaadelda eestluse ja Eesti riigi arengut algtekstide kaudu ning teha seeläbi isiklikke järeldusi mineviku kohta. Samuti on kogumik lisamaterjal ajalooõpetajatele. Raamatusse kaasatud tekstid pakuvad võimalusi tundide näitlikustamiseks ja allikaülesannete koostamiseks. Järgnevalt lühiülevaade kogumiku sisust ning ajaloolisest taustast.

19. sajand kujunes eestlaste rahvusliku iseteadvuse alguspunktiks ja kasvulavaks. Veel enne sajandi keskpaika alanud ärkamisaega ning selle juhtivate tegelaste Johann Voldemar Jannseni, Carl Robert Jakobsoni, Jakob Hurda jt tegevust, oli rahvusliku iseteadvuse arengu seisukohalt oluline vanima eestikeelse ajalehe „Tarto maa rahva Näddali-Leht” ilmumine 1806. aastal. Lehe avanumbri juhtkirjast saab alguse ka käesolev kogumik. Juhtkirjas rõhutatakse hariduse tähtsust. Haridusküsimus omakorda kujunes üheks keskseks teemaks ärkamisaja tegelaste sõnavõttudes ja kirjutistes.

Veel esitab kogumik Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) luuletuse „Kuu”, milles autor teeb suure austusavalduse eesti keelele. Luuletuse väärtus on seda suurem, kui see asetada ajaloolisse konteksti: teatavasti kehtis Eesti- ja Liivimaal 1816. ja 1819. aastani pärisorjus. Luuletus ise nägi küll trükivalgust alles 20. sajandil, kuid avaldas siis suurt mõju noortele loomeinimestele – Gustav Suitsule ja teistele noor-eestlastele. K. J. Petersoni luuletusele järgneb kogumikus Friedrich Robert Faehlmanni 1842. aastal Tartu Ülikoolis peetud eesti keele lektorikursuse avaloengu sissejuhatav osa. Faehlmann mõistis sõnavõtus teravalt hukka saksa val