Tuli
Mats Strandberg & Sara Bergmark Elfgren
Engelsforsis muutub olukord üha kuumemaks. Väljavalitud alustavad oma teist gümnaasiumiaastat. Suvi otsa on nad deemonite järgmise sammu ootuses hinge kinni hoidnud. Ent oht ähvardab neid hoopis teisest, täiesti ootamatust suunast. Üha selgemaks saab tõsiasi, et midagi on Engelsforsis tõeliselt valesti. Minevik põimub tänapäevaga, elavad kohtuvad surnutega. Väljavalitud saavad üksteisega üha lähedasemaks ja neile tuletatakse taas kord meelde, et maagia ei leevenda õnnetu armastuse piinu ega paika purunenud südant.„Tuli” on kogu maailmas laineid lööva noorte fantaasiatriloogia teine osa. Esimene raamat, “Ring” (e. k. 2012), pälvis Rootsis nii kriitikutelt kui ka lugejatelt väga sooja vastuvõtu ning see esitati Rootsi aasta laste- ja noortekirjandusauhinna Augustpriset 2011. aasta nominendiks.
Originaali tiitel:
Eld
Mats Strandberg
Sara Bergmark Elfgren
Rabén&Sjögren
2012
Kaane kujundanud Britt Urbla Keller
Toimetanud Hille Lagerspetz
В© 2012, Sara B. Elfgren and Mats Strandberg 2012 by Agreement with Grand Agency and OKNO Literary Agency, Sweden
В© TГµlge eesti keelde. Kadi-Riin Haasma, 2012
ISBN 978-9985-3-2639-8
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2012
www.varrak.ee
TrГјkikoda OГњ Greif
ISBN 978-9985-3-2684-8 (epub)
Digiteerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2012
ESIMENE OSA
1
Päikesevalgus tulvab toa kõrgetest akendest sisse ja toob valgel kangastapeedil nähtavale kõik vanad mustuseplekid. Põrandal seisab ventilaator ning keerleb aeglaselt edasi ja tagasi. Ikkagi on ruumis talumatult palav.
„Kuidas suvi läks?”
PsГјhholoogi-Jakobil on jalas lГјhikesed pГјksid ja ta istub tahapoole naaldunult pruunis nahkses tugitoolis.
Linnéa ei suuda jätta juhust kasutamata ja lipsab hetkeks mehe mõtetesse. Ta tajub Jakobi ebameeldivustunnet, et nahkkate kleepub higiste reite külge, ning siirast rõõmu taaskohtumise üle Linnéaga. Tüdruk taganeb kärmesti. Natuke häbi on ka.
„Okei,” vastab ta ja mõtleb: jubedalt.
Ta naelutab pilgu klaasitud plakatile Jakobi selja taga. Mahedates toonides geomeetrilised kujundid. Ta ei suuda midagi mГµttetumat ettegi kujutada ja mГµtleb, kas Jakobil vГµis selle Гјlesriputamisega mingi tagamГµte olla.
„Kas juhtus midagi erilist, millest sa tahaksid rääkida?” küsib mees.
Defineeri mulle „erilist”, mõtleb Linnéa ja vahib sinist kolmnurka, mis hõljub psühholoogi paljaks pöetud lagipea kohal.
„Mitte otseselt.”
Jakob noogutab ega ütle enam midagi. Alates hetkest, kui Linnéa avastas endal mõtete lugemise võime, on ta mõnikord mõelnud, ega Jakobil ei ole mingisugune tema võimete leebem variant, et ta mõistab kuidagiviisi, mis Linnéa peas toimub. Ta teab alati, millal niimoodi vait jääda, et Linnéal tekib tahtmine edasi rääkida. Enamasti on kiusatusele võimalik vastu panna, kuid nüüd purskavad sõnad tema seest välja.
„Ma läksin vist ühe sõbraga tülli. Või õigemini mitme sõbraga.”
Linnéa kukutab plätu jalast põrandale. Ta vihkab lahtisi jalanõusid. Aga nii palava ilmaga ei saa ju midagi muud jalga panna.
„Mis juhtus?” küsib Jakob erapooletul toonil.
„Mul oli üks saladus. See oli selline asi, millest teised oleksid pidanud teada saama, aga ma ei rääkinud. Ja siis, kui ma rääkisin, said nad jube vihaseks, et ma varem midagi ei öelnud. Nüüd ei usalda nad mind enam.”
„Kas sa tahad rääkida, mis saladus see oli?”
„Ei taha.”
Jakob noogutab üksnes. Linnéa mõtleb, mis küll psühholoogi professionaalse tooniga juhtuks, kui ta räägiks, nagu asi on. Kindlasti ei usuks Jakob kõigepealt ühtki sõna. Aga Linnéa võiks selle peale öelda, et enne kui ta saavutas parema kontrolli oma võimete üle, tajus ta mõnikord kogemata psühholoogi mõtteid ja teab tänu sellele, et too pettis eelmisel sügisel oma naist ühe kolleegiga. Teab tema kõige süngemat saladust.
Jakob hakkaks pelgama. Oleks tema läheduses alati tujust ära. Täpselt nagu Väljavalitud.
Paar päeva pärast kooli lõppu avaldasid nad lõpuks ükste